Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

KUIDAS TÖÖSTRESSIGA TOIME TULLA

terviseõde Egle Türk

Tööl on oluline roll inimeste sotsiaalses elus, võimaldades stabiilset sissetulekut,enesearengut, sotsiaalset identiteeti, kuid mõjutades ka töötajate tervist. 2005a. Euroopa töötingimuste uuringu järgi koges 22% EL töötajatest tööstressi.

Tervishoiu valdkonnas esineb tööstressi kuni 29,4% töötajatest. Eestis kannatab 40% töötajatest tööstressi all. Töökeskkonna mõju inimese tervisele ja heaolutundele on sageli alahinnatud. Tööealine inimene veedab tööl enamiku oma  ärkvelolekuajast. Tööstress on pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel.

TÖÖSTRESSI TEKITAJAD

Tööstressorid on tööga seotud asjaolud või sündmused, mis tekitavad töötajal stressireaktsioone. Tööstressorid võivad olla erinevad ja need olenevad töö keskkonnast ning töö iseloomust. Tööga seotud terviseriskid jagunevad – füüsilisteks riskideks, mis ohustavad töötaja tervist otseselt ning psühhosotsiaalseteks riskideks, mille tervisemõju avaldub stressireaktsiooni kaudu. Psühhosotsiaalsed riskid on seotud töö kavandamise, korraldamise ja juhtimise viisidega, töö majandusliku ja sotsiaalse konteksti, samuti sellega, et need riskid võivad suurendada stressi ning oluliselt halvendada vaimset ja füüsilist tervist. Tööstress on seotud madala tööviljakusega ja tööõnnetuste riskiga, läbipõlemisega, depressiooniga, ärrituvusega, ravivigade tekkimise ohuga, mõjutab patsientidele osutatava tervishoiuteenuse kvaliteeti. Tööstressi füüsilisteks sümptomiteks on südamepekslemine, kõrgenenud vererõhk, higistamine, survetunne või valu rinnus, kaela- ja seljalihaste valu, peavalu, kõhuvalu, iiveldus, unehäired, väsimus, mäluhäired, unustamine, seljavalu, kõhulahtisus või kõhukinnisus, pearinglus, kehakaalu tõus või langus, nahaprobleemid, sagedased külmetushaigused, suukuivus. Tunnetuslikeks sümptomiteks on raskused otsuste tegemisel, võimetus tööst „välja lülituda” tähelepanuvõime alanemine, kontrollivajadus, depressioon, negatiivne mõtlemine, pidev muretsemine, objektiivsuse puudumine, tunne, et midagi halba on kohe juhtumas. Käitumuslikeks sümptomiteks on eraldumine teistest, isolatsioon, ülemäärane alkoholi tarbimine, suitsetamine või ravimite tarvitamine, ülesöömine, tähelepanematus ja tööõnnetuste riski suurenemine, kärsitus, agressiivne käitumine, pikad tööpäevad, vabaajategevusteks ei ole aega, küünte närimine, liigne sportimine või šoppamine. Emotsionaalsed sümptomid on ärrituvus, viha, ärevus, ülemäärane süütunne, paanika, meeleolu kõikumised, rahutus, tujutus, hirm. Krooniline või pikaajaline stress võib põhjustada või halvendada tervisehädade kulgu nagu krooniline valu, migreen, maohaavandid, südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, diabeet, astma, ülekaalulisus, premenstruaalne sündroom, skeleti-lihaskonna haigused, söömishäired, nõrgenenud immuunsüsteem.

KUIDAS TÖÖSTRESSIGA TOIME TULLA

Stressiga toimetulek on stressi negatiivse mõju vähendamine isiku heaolule. Stressijuhtimine hõlmab mõtete, uskumuste ja käitumisega toimetulekut. Stressiga toimetuleku viisid on erinevad sõltudes vanusest, kogemustest, soost, kognitiivsest ja intellektuaalsest võimekusest ning konkreetsest situatsioonist. Tööstressiga toimetulekut mõjutavad töö iseloom ja individuaalsed erinevused. Positiivne toimetulek võib sisaldada probleemi lahendamist, toetuse ja nõustamise otsimist ning negatiivne enesesüüdistamist, põgenemist/vältimist. Abiks võivad olla:

Elustiili juhtimine ja/või muutmine: Töö- ja eraelu tasakaalustatus, meeldivad vabaajategevused „akude laadimiseks”, puhkus, sportlik vabaajategevus, tasakaalustatud toitumine, kofeiini, alkoholi ja nikotiini tarbimise vähendamine või neist loobumine, toetusvõrgustiku olemasolu, regulaarne uni, stressijuhtimise personaalne plaan.

Iseenda tundmine: stressorite äratundmine, aja planeerimine, stressipäeviku pidamine. Kui pidada paari nädala jooksul päevikut, kirjutades üles stressi tekitavad olukorrad, kohad, inimesed, siis on kergem leida stressi põhjused.

Oma töökeskkonna juhtimine: ajaplaneerimine, ületöötamise vältimine, oskus „ei” öelda, ülesannete delegeerimine, lõunapaus, lühikesed tööpausid, oma vajaduste tundmine, stressorite vältimine.

Mõtlemisoskus: realistlik mõtlemine, kontrollitava ja mittekontrollitava selgitamine, negatiivse üldistamise vältimine, ebavajalikest mõttemallidest, näiteks liigsest perfektsionismist vabanemine, leppimine asjadega, mida ei ole võimalik muuta.

Stressi tunnetamise juhtimine: mõelge, mis aitas ületada eelnevaid raskusi, pidage meeles, et keegi ei ole superinimene.

Lõõgastumine on peamine stressijuhtimise oskus. Leidke endale sobiv vabaaja tegevus, sest füüsiline tegevus aitab põletada liigset adrenaliini ja toota endorfiine.

Emotsionaalne tegevus: emotsioonide väljendamise oskus, jagamine toetavate sõpradega, pereliikmetega või kolleegidega. Pne mõtted paberile. Abiks on ka lemmikloomaga tegelemine

Nõustamine ja/või abi otsimine perearstilt või psühholoogilt

STRESSI JA TOITUMISE SEOS

Stress põhjustab ebatervislikke toitumisharjumusi. Liigse kortisooli tõttu kalduvad stressis inimesed sööma rohkem rasvaseid ja magusaid toite. Süüa tuleks kolm põhitoidukorda päevas ja kaks korda vahepala. Stressi korral kulutab organism vitamiini- ja mineraalainete varusid. Menüüsse võiks seepärast lisada: B vitamiinid, valgud, A vitamiini, C vitamiini, magneesiumi ja kaltsiumi. Soovitatav on süüa vähem loomseid rasvu, rohkem kala ja kanaliha, täisteratooteid, köögivilju, hapendatud piimatooteid ja puuvilju ning juua piisavalt vett.

Kuidas veresuhkrut tasakaalustada?

• Tarvitage vähem kiiresti imenduvaid süsivesikuid

• Tarvitage rohkem kiudaineid, sest need takistavad süsivesikute kiiret imendumist ja hoiavad veresuhkrut stabiilsena ning tekitavad pikemaajalise täiskõhutunde

• Muutke portsjonid väiksemaks. Lähtuge põhimõttest, mida magusam toit, seda väiksem kogus

• Valmistage võimaluse korral toit ise

• Tarbige õigeid rasvu õiges tasakaalus

STRESSI EI SAA VÄLTIDA, KUID SELLEGA SAAB ÕPPIDA TOIME TULEMA

Positiivne suhtumine töösse tagab patsientide rahulolu. Me ei pruugi olla suutelised muutma stressirikkaid olukordi, kuid saame muuta nendega toimetuleku viise, mis aitavad kontrollida ja kahandada stressireaktsiooni ning seega vähendada vastuvõtlikkust stressiga seotud haigustele. Stressiga toimetulekuks on vaja muuta käitumist.

– Stress on elu normaalne osa ja võib olla ka positiivne. Tervist ohustab krooniline stress ja distress

– Tööstressi on võimalik ohjata

– Tööstressorid on igaühel erinevad

– Tundke ennast ja oma piire

– Leidke sobiv toimetulekustrateegia

– Olge positiivne

STRESSIJUHTIMISE MIKSTUUR

2 osa häid kolleege

1 osa positiivset mõtlemist

tervenenud patsiendid

1 osa ajaplaneerimist

maitse järgi lõõgastust

1 osa tervislikku elustiili

Koostisosad segada, tarbida vastavalt vajadusele.

Kasutatud allikad

• Theme Filha, M.M; Costa, M.A; Guilam, M.C. (2013). Occupational stress and selfrated health among nurses. Rev Lat Am Enfermagem, Mar-Apr, 21 (2), 475-83.

• Vaimse tervise edendamine tervishoius. E-facts. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur OSHA.

• Lilles, I. (2010). Inger Lilles: Eesti otsib eeskuju. Postimees, 06.09.

• Sotsiaalministeerium, Tervisedenduse Teabeleht Tervist.(2010). Nr 8. Lk. 1.

• Mis on tööstress? www.stressivastu.ee

• Gaidajenko, A. (2009). Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs SA Põhja–Eesti Regionaalhaigla kliinikute õdede ja laborantide näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool. Psühholoogia instituut. Psühholoogia ja organisatsioonikäitumise osakond.

• Seppo, I; Järve, J; Kallaste, E; Kraut, L; Voitka, M. (2010). Psühhosotsiaalsete riskide levik Eestis. Centar. Eesti Rakendusuuringute Keskus.

• Ikola, J; Rantala, V. (2011). Selätä Stressi – Torju Työuupumus. Varhainen tunnistaminen ja ennaltaehkäisy. Sosiaali- ja terveysalan yksikkö. Hoitotyön koulutusohjelma. Terveydenhoitotyön suuntautumisvaihtoehto. Seinäjoen Ammattikorkeakoulu.

• Lambert, V,A; Lambert, C.E. (2008). Nurses’ workplace stressors and coping strategies. Indian Journal of Palliative Care; 14:38-44.

• Mark, G; Smith, A.P. (2011). Occupational stress, job characteristics, coping and the mental health of nurses. British Journal of Health Psychology.

• Moustaka, E; Constantinidis, T,C. (2010). Sources and effects of Work-related stress in nursing. Health Science Journal. Volume 4, Issue 4.

• Kane, P. P. (2009). Stress causing psychosomatic illness among nurses. Indian Journal of Occupational Environmental Medicine. April; 13(1): 28–32.

• Murray, R. (2005). Managing your stress. A guide for nurses. Royal College of Nursing. Working well initiative. London.

• Stress Management. (2010). A Practical Guide. Concordia University Health Services.

• Strauss-Raats, P. (2014). Tööstressist vabaks! Tööinspektsioon.

• Roots, E. (2007). Stressijuhtimisprogrammi tõhusus töökohal. Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut. Magistritöö rahvatervishoius. Tartu.

• Jennings, B. M. Chapter 26. Work Stress and Burnout Among Nurses: Role of the Work Environment and Working Conditions. Patient Safety and Quality: An Evidence-Based Handbook for Nurses.

• Beau, S.P. (2006). Registered nurses’ perceptions of factors causing stress in the intensive care environment in State Hospitals. The Faculty of Health Sciences. Nelson Mandela Metropolitan University. Magister thesis.

• Elenurm, T; Kasmel, A; Kidron, A; Rüütel, E; Teiverlaur, M, Traat, U. (1997). Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest?

• Stress and Tips on How to Avoid It. Patient`s guideline. Patient.co.uk

• Ritchie, J. Combating Stress with a Balanced Nutritional Diet. Stress Management Society and Bodychef.

• Luigela, A. (2009). Stressist päästab taimetee ja õige toit. Terviseleht. Bioneer

• Carbohydrates and Blood Sugar. Harvard Medical School.

• Holford, P. (2014). Low GL. Patrickholford.com.

• Dougans, I. (2005). Refleksoloogia. Ersen. lk. 56

• Vaimne tervis töökohal. (2012). Käsiraamat tööandjatele ja töötajatele. Tervislik töökoht. Tervise Arengu Instituut.