Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

Eakate depressioon-salakaval haigus

Vaimse tervise õde  Marianne Annion

Kellelegi pole uudiseks, et maailma elanikkond mitte ainult ei kasva üha kiiremas tempos, vaid ka vananeb. Hinnanguliselt on 2050. aastaks maailmas üle 60 aasta vanuseid inimesi kaks miljardit. Elanikkonna üldise vananemisega seoses suureneb ka koormus vaimse tervise valdkonna teenustele. Vanemaealiste depressioon on meie ühiskonnas üha sagedasem probleem. Kahjuks suhtuvad nii eakas ise, kui ka tema lähedased sellesse kui paratamatusse vanusega kaasnevasse tervisehädasse. Kuid masendusega ei tohiks leppida, pealegi allub depressioon vanemas eas väga hästi ravile. Enda praktikas on olnud palju juhuseid, kus tujutu ja apaatne vanainimene muutub kogukonna kandvaks jõuks. Just nii dramaatiliselt häid tulemusi on saavutatud õige raviga ja toetusega.

interesting_book

Üha kiirenev elutempo, töökohtade ja aktiivse elu koondumine suurlinnadesse toob noored inimesed tihti vanematest eemale. Praegune eakate suurim probleem, stressi ja depressiooni põhjustaja on üksindus. Kahjuks on kasvanud ka eakate suitsidaalsuse risk, eriti eakatel meestel.

  • Eakate depressiooni tekke põhjuseid on veelgi, näiteks:
  • organismi ealised muutused
  • kehalised haigused
  • ravimite pikaajaline tarvitamine (uinutid, rahustid, südame-veresoonkonna-, Parkinsoni- ja paljud muude haiguste ravimid).
  • psühholoogilised läbielamised (elukaaslase surm, elukoha muutus)
  • sotsiaalsed probleemid (madal sissetulek, tutvusringkonna vähenemine, raskendatud liikumise tõttu vähenenud suhtlemine).

Depressiooni sagedamini põhjustavad haigused on:

  • Dementsus
  • südamelihase infarkt (eriti meestel)
  • vähktõbi
  • diabeet
  • kilpnäärme vaegtalitus ja ületalitus
  • Parkinsoni tõbi
  • insult

Samuti on leitud seos dementsuse ja depressiooni vahel. On uuritud, et ravimata depressioon omakorda soodustab dementsuse teket. Praktikas on olnud mitmeid juhuseid, kus dementsuse diagnoos ei olegi olnud asjakohane. See teadmine lisab veelgi depressiooni ravi olulisust, sest praeguste andmete põhjal kannatab dementsuse all hinnanguliselt 35,6 miljonit inimest ja see arv kasvab pidevalt. Dementsus ei ole ainult eakate probleem. Vastupidiselt üldisele arvamusele, et dementsust põevad ainult eakad ja seniilsed, võivad dementsust põdeda ka nooremad inimesed. Dementsus on sündroom, mis tähendab, et dementsus diagnoositakse teatud sümptomite esinevuse järgi. Tõsi on see, et dementsuse üks olulisi riskitegijaid on kõrge iga ja pikalt kestnud südame-veresoonkonna haigused. Üheks suurimaks dementsust põhjustavaks haiguseks on Alzheimeri tõbi, mille suurimaks riskiteguriks on samuti kõrge iga.

Mis siis oleks need hoitavad märgid, mida eakas ja tema omased peaksid teadma:

  • Meeleolulangus või kurbus on kestnud kauem kui kaks nädalat
  • Põhjendamatud nutuhood
  • Huvikaotus asjade või inimeste vastu, mis varem rõõmu pakkusid!!!!!!!
  • Närvilisus või väsimus, kurnatus, või energiapuudus
  • Ärrituvus, riiakus
  • Isu kadumine või suurenemine, muutused kehakaalus
  • Muutused unes: unetus, uinumisraskused või tavalisest suurem unevajadus
  • Seletamatu tekkepõhjusega valud, ebamugavustunne või teised füüsilised probleemid!!!!!!
  • Põhjuseta süütunne, väärtusetuse, lootusetuse või abituse tunne
  • Mõtlemis-, keskendumis- või otsustusvõime alanemine
  • Korduvad surma-või suitsiidimõtted
  • Segadus ja desorienteeritus
  • Mäluaugud, lühiajalise mälu häired
  • Raskused rahaga toimetamisel, arvutamisel ja arvete maksmisel
  • Muutused välimuses ja rõivastumisharjumustes
  • Probleemid kodu korrashoiuga
  • Suhtlemisest hoidumine, võõrandumine

Kahjuks võib ravimatu depressioon peletada eemale teised pereliikmed. Tahtmine aidata ja kaasata vanavanemaid või vanemaid, võib hääbuda, saades jätkuvalt eitavaid vastuseid ja vastuseisu. Vaatamata vastuseisule, võiks ikkagi püüda antud olukorras otsida mingi väljapääs. Eakad ei tea, ega tihti oskagi abi otsida. Praegused eakad on veel sõjaaegne ja sõjajärgne põlvkond, kus vaimse tervise probleemidele ei osatud pöörata piisavalt tähelepanu. Depressiooni ja vaimseid häireid on peetud nõrkuse märgiks, inimese enda suutmatuseks ja laiskuseks. Samuti kaasneb vaimsete probleemidega hulluks tembeldamise ja sotsiaalse tõrjutuse hirm.

Kui ikkagi toimida, siis kuidas? Kui eakas ise ei ole motiveeritud minema arsti juurde, siis tuleks eakat proovida motiveerida seda tegema. Eakale võiks anda erinevaid artikleid, kus räägitakse depressiooni olemasolust ja selle ravitavusest. Arsti juurde võib ka eakaga koos minna, nii on eakal kindlasti kindlam ja julgem tunne. Arstidel on üldjuhul palju autoriteeti ja arsti usutakse. Võib kasutada ka niisugust varianti, et minna kõigepealt ilma eakata pereõe või perearsti vastuvõtule ja rääkida eaka probleemidest läbi enda spektri. Järgmisel visiidil koos eakaga, on arstil kergem olukorda hinnata.

Abi otsides:

  • Võtke kaasa nimekiri kõikidest ravimitest, ka ravimtaimedest, vitamiinidest ja toidulisanditest, mida tarvitate.
  • Väike meelespea probleemidest ja muredest, millest tahate rääkida.
  • Ärge häbenege ega tundke piinlikkust. Selgitage, mida te tunnete.
  • Küsige. Hoidke vajadusel pliiats ja paber käepärast.
  • Meenutage arstile ja apteekrile vajalikke seiku oma haigusloost.
  • Küsige nõu ja juhiseid, mis oleksid kirja pandud (voldikuid).
  • Taotlege korduvvisiiti, kui kõik teie küsimused ei saanud ühe korraga vastust.
  • Kui küsimused tekivad alles kodus tagasi olles, ärge kõhelge arstile helistamast.

Mida siis teha, et depressiooni ennetada ja ka siis, kui antidepressantide raviskeemi järgitakse. Ravimid üksi ei ole paranemise võti, vaid ikka kombineeritult koos eneseabi ja väikeste elumuutustega.

  • Mõtle vähemalt kolm positiivset mõtet päevas
  • Raviskeemi olemasolul järgi täpselt arsti juhiseid
  • Väldi liigset muretsemist ja looda, et asjad ikka laheneva. On ju siianigi lahenenud!
  • Ära jää üksi, eakate seltsingutes ja päevakeskustes on palju eakatele mõeldud tegevusi, mis peamine, sealt saab ka uusi tuttavaid ja sõpru!!!
  • Proovi liikuda värskes õhus, kasvõi 15 minutit päevas
  • Valmista ise toitu ja kata endale laud, isegi kui oled üksi
  • Ära tõrju inimesi eemale, kes tahavad sinuga suhelda
  • Kui jaksu on siis aita teisi, uurimustest on selgunud, et need eakad, kes aitavad teisi on valuvabamad ja põevad vähem depressiooni.
  • Otsi mingi uus hobi või õpi midagi uut, näiteks käsitöö jne

Ka vanaduses võib ja peab elama täisväärtuslikku elu, iga eakas on seda väärt!!!

Kasutatud kirjandus:

http://www.helpguide.org/articles/depression/depression-in-older-adults-and-the-elderly.htm
http://www.medicinenet.com/depression_in_the_elderly/article.htm
http://www.save.org/index.cfm?fuseaction=home.viewpage&page_id=a82dfca2-afe8-3478-1a4e1f9445d46407
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/13806150458_Vanemaealiste_vaimne_tervis_2013.pdf