Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

Elu peale infarkti

Kardioloogia osakonna õendsjuht Anžela Kaminskas

Lähedastel on infarkti läbielanute taastumises suur roll- haige eest aga ei tohi üle hoolitseda, näiteks liiga tihti tema vererõhku ja  pulssi kontrollida jne. Haige pereliikmed peavad aru saama, et nende lähedase süda suure tõenäosusega paraneb, ehkki mitte täielikult. Samas peab südameinfarkti üle-elanu tõsiselt järgi mõtlema, kuidas saaks ta oma senist elustiili korrigeerida, sest vaatamata arsti nõuannetele ja väljakirjutatavatele ravimitele on esmatähtis siiski patsient ise ja tema motivatsioon juhtunust järeldusi teha ja nende alusel muutused ka ellu viia. Alati tuleks meeles pidada, et südamehaigus süveneb, kui haigel on jätkuvalt kõrge vererõhk, kõrged kolesterooliväärtused, ta ei suuda loobuda suitsetamisest, ei suuda dieeti pidada, jätkab väheliikuvat eluviisi.

mees ja tabletid

Mu enesetunne on hea, kas ma pean südameaspiriini edasi tarvitama?

Vastavalt rahvusvahelistele ravijuhistele on vajalik kasutada arsti poolt raviks määratud erinevaid ravimgruppe eluaegselt. Südameaspiriini tuleb iga päev tarvitada, täpse koguse määrab arst. Enamasti tuleb südameaspiriini tarvitada peale hommikusööki. Ägeda infarkti järel võib patsient vajada ka meeleolu toetavaid ravimeid, et vältida liigset muretsemist, masendust ja hirmutunnet. Südamehaigete jaoks on masenduse diagnoosimine ja õigeaegne ravi elukvaliteeti ja prognoosi parandava tähtsusega. Positiivse ellusuhtumisega inimene paraneb alati kiiremini. Meeleolu tasakaalustab hästi ka küllaldane liikumine, piisav puhkus ja hea uni. Kindlasti ei soovita masendust ja muret leevendada suitsetamise või rohke alkoholi kasutamisega. Ravi tulemuslikkuse nurgakiviks on vastavalt arsti poolt määratud skeemile ravimite regulaarne kasutamine, ravimite võtmist ei tohi ilma arsti loata katkestada isegi siis, kui tuntakse end hästi. Samuti võib ohtlik olla omapäi ravimite doosi muuta, eriti ohtlik on kasutada püsiraviks määratud ravimeid vaid siis, kui ennast halvasti tuntakse.

Kas ma infarkti järel tohin taas tervisesporti teha?

Liigu regulaarselt – mõistlikku kehalist koormust vajab ka „haige süda“ Õigesti doseeritud regulaarne aeroobne suuri lihasgruppe haarav treening (kõnd, suusatamine, ujumine) on südamehaige taastusravi üheks nurgakiviks.  Siin on äärmiselt oluline hinnata koormustesti abil, millise intensiivsusega koormus on lubatav ja koormustaluvust parandav.

Koormustest planeeritakse reeglina mõni nädal peale infarkti. Testi on soovitav korrata hiljem vähemalt ühel korral aastas. Esialgu võiks treenida koos personaaltreeneriga  (, kulutada 1000-2000 kcal nädalas, tehes  kuni 3-5 treeningut kestusega 45-60 minutit.

Vastunäidustatud on tegevused, mis nõuavad kogu keha lihaste järsku ja intensiivset kokkutõmmet (lume kühveldamine, kapi/auto lükkamine). Sageli ei sobi käte ülevalhoidmist nõudvad tööd (kardinate riputamine, lae värvimine).

Südame ja veresoonkonna töövõimet parandab ja taastab kõige paremini pikaajaline, suurtele lihasgruppidele koormust andev liikumine, millega tegeldakse vastavalt arsti poolt antud juhistele ja kehalisele võimekusele igapäevaselt, vähemalt 30 minutit päevas. Südame löögisagedus ehk pulss peegeldab kõige paremini koormustaluvust. Alati tuleb järgida arsti poolt soovitatavat pulsisagedust. Laias laastus ei peaks infarkti järgselt pulsisagedus ületama 110-120 lööki minutis. Tänu liikumisele paraneb hapnikuvahetus lihastes. Vererõhk langeb liikumise järgselt puhkeolekus isegi paremini, kui seda teevad vererõhku langetavad ravimid. Rasvade ainevahetus paraneb, iga samm kulutab kaloreid. Liikumine aitab hoida kehakaalu kontrolli all ja paraneb ka meeleolu.

jalgrattur

Kas ma infarkti järel seksida tohin?

Seksuaaleluga võib alustada kohe, kui see meeldib. Seks ei tapa. Hirm infarkti ees on ülepaisutatud. Äkksurm abieluvoodis on äärmiselt harukordne ja kui see juhtub, on enamasti tegemist olnud võõra voodiga. Harvardi Meditsiinikoolis tehtud uuringu põhjal on seksiga liialdamine olnud kõigest 1% infarktijuhtumite põhjustajaks. Uurijad on mõõtnud ka koormuse suurust seksuaalvahekorra ajal ja leidnud, et südamele annab see vaid veidi suurema koormuse kui lehtede riisumine või valsi tantsimine. Belfasti Kuningliku Ülikooli uurimuse põhjal võib järeldada, et meestel, kes tegelevad seksiga kolm või enam korda nädalas, on tõenäosus infarktiks ja insuldiks tavapärasest kaks korda madalam. On teisigi uurimusi, mis näitavad, et seks alandab vererõhku ning võib stressialandajana kaitsta isegi rabanduste eest. Regulaarset suguelu elavatel naistel on östrogeeni tase kõrgem ning seegi kaitseb südamehaiguste eest.

Kas infarkti järel tohib autorooli istuda?

Ka täiesti terve südamega inimestel suureneb ootamatutes liiklussituatsioonides märgatavalt pulsisagedus, ilmnevad rütmihäired ja tõuseb vererõhk. Need nähud vastavad küllalt suure koormuse poolt põhjustatud muutustele. Kuid väga harva on südamehäired liiklusõnnetuste põhjuseks.

Peale infarkti ei ole autojuhtimine keelatud eeldusel, et paranemine on kulgenud normaalselt. Ta võiks aga vältida tipptunde, keerulisi ristmikke ja asjatuid möödasõite ning riskiolukordi. Äkkolukorrad võivad põhjustada ootamatut stenokardiat või rütmihäireid, mistõttu kontroll auto üle võib korraks kaduda. Peale selle peab meeles pidama, et võib tekkida kas või ootamatu vajadus rehvi  vahetada, mis on aga päris raske töö. Nitropreparaadid peavad ka autoga sõites kaasas olema. Autot juhtides peab jääma rahulikuks ja vältima asjatut ärritumist – kohale jõuab enamasti ka kiirustamata. Kui tegemist on elukutselise autojuhiga, peab endise töö jätkamist koos raviarstiga hoolega vaagima, eelkõige puudutab see autobussi- ja raskeveokijuhte.

Kas südamehaige saunas tohib käia?

Ei ole mingit põhjust ka infarkti järel endale saunamõnusid keelata. Soomes on uuritud sauna mõju südameinfarkti põdenute veresoonkonnale ega ole täheldatud mingit kahjulikku toimet. Uurimused näitasid, et soomlased on ka ise seda taibanud, sest haigete saunaharjumustes ei olnud varasemaga võrreldes toimunud peaaegu mingeid muutusi.

Alati peab aga jääma mõõdukaks. Liigsest leilivõtmisest ei ole mingit kasu, mõõdukas kuni 70-kraadine kuumus on täiesti piisav. Ei tohi ka ilmaasjata liiga kaua laval istuda. Vihtlemine on infarkti põdenule samamoodi lubatud kui tervelegi.

Ainus ettevaatust nõudev asi on järsk temperatuurivahetus. Ei tohi minna kuumast otseteed külma veega duši alla või karata järve, jääaugust rääkimata. Enne peab veidi jahtuma ja rahunema. Järsk üleminek kuumast külma võib tõsta tugevasti vererõhku ja põhjustada ebameeldivusi näiteks südame rütmihäire või valu näol.

Pikk lennureis tõstab tervetelgi tromboosiriski, kuidas peaks toimima infarkti üle-elanu?

Lennureis on südamehaigele täiesti ohutu, olgu ta siis põdenud infarkti, kõrgvererõhktõbe või südamepuudulikkust. Teine asi on siis, kui südamehaigus on väga tõsine ja raskete sümptoomidega. Sel juhul on vaja enne arstiga nõu pidada. Seda on vaja ka juhuks, kui reisil haigestutakse ja kindlustusfirmalt on vaja kompensatsiooni. Isegi siis, kui lennatakse väga kõrgel, on õhurõhk reisijatesalongis reguleeritud selliseks, et see ei mõju halvasti haigelegi südamele.

Kas eksootilisele lõunamaareisile tohib infarkti järel minna?

Kui planeeritakse puhkusereisi näiteks lõunasse, peab siiski meeles pidama, et reisimine on tegelikult üsna väsitav. Sõit võtab tegelikult tunduvalt rohkem aega, kui lennu sõiduplaan näitab. Reisija peab minnes ja tulles ootama, tassima kohvreid mööda lennujaama pikki koridore ja olema valmis igasugusteks muudatusteks. Eriti lõunamaa lennujaamade kuumuses ootamine võib osutuda raskeks.

Tuleb arvestada sihtkoha kliimaga. Kuumus võib tugevdada mõne haige stenokardianähte. Enamikule mõjub päikesereis lõunasse siiski positiivselt, stenokardiavalud ununevad täiesti. Nii mõneski puhkusepaigas on kohalikud kõrgusevahed nii suured, et see võib stenokardiahaiget üllatada. Hotell võib näiteks asuda nii kõrgel mäe otsas, et sealt jõuab küll suurepäraselt linna või randa jalutada, kuid tagasi pääsemine võib olla raske. Päevitamise suhtes peab südamehaige olema ettevaatlik, kõige kindlam viis on puhata ja päikest võtta päikesevarju all istudes. Higistamise tõttu võib liiga palju vedelikku kaotada või muul viisil liigse päikesevõtmise tõttu kannatada. Ka alkohoolsete jookide tarvitamisse peab lõunamaa palava ilmaga suhtuma ettevaatlikult ning nautima neid alles õhtujaheduses. Ja ka siis mõõdukalt ning pöörata tähelepanu veini kvaliteedile. Alkoholiga ei tohi liialdada, sest vastasel korral kogunevad organismis jääkained , sealhulgas kaalium, mis liiga suurtes kogustes mõjub organismile halvasti.

Reisile minnes tuleb alati kaasa võtta ravimid koos pakenditega. Neilt saavad välismaa arstid lugeda, mis ravimiga on tegemist. Ravimeid ei tohi panna pagasisse, mis võib kas või kaotsi minna, vaid neid tuleb hoida käsipagasis. Südamehaigel on kasulik küsida oma arstilt oma haiguse ja ravi lühike ingliskeelne kokkuvõte.  Selle abil on välismaa arstidel lihtne “startida”, kui abi vaja on. Reisija rohukotis peaks olema ka väike komplekt enam kasutatavaid ravimeid teiste haiguste (kõhulahtisus, võimalik kõhukinnisus jne).

Kui palju siis alkoholi tarvitada tohib?

Alkohol ei mõju mingil moel südameravimina ega ole ka nitroglütseriini asendaja. Kerge rahustav toime tal väikeste annustena siiski on ja võib-olla seetõttu ongi mõnel haigel temast stenokardia korral abi. Mõõdukas alkoholi tarbimine seltskonnas on südamehaigele täiesti lubatud. Üks vanaproua maitses esimest korda elus konjakit ja leidis: “Armas jumal, see on ju täpselt sama maitsega kui minu kadunud mehe südamerohi, mida arst tal viimase kahekümne aasta jooksul kolm korda päevas võtta käskis!”

Suur kogus alkoholi ja pohmelus võivad aga esile kutsuda haigele ohtlikke rütmihäireid, niisiis peab neist hoiduma. Kindlasti tuleb loobuda suitsetamisest. See võib mitmekümneaastase staažiga suitsumehele olla ületamatult raske ülesanne. Õnneks on mitmes haiglas, sealhulgas ka meil ITK-s olemas suitsetamisest loobujatele mõeldud kabinet, kuhu pääseb perearsti saatekirjaga. Igale patsiendile koostatakse individuaalne raviplaan ning kabineti õde jälgib teda terve aasta jooksul.

Suitsetamine kiirendab veresoontes ateroskleroosi arengut. Suitsetajal on võrreldes mittesuitsetajaga mitu korda kõrgem risk saada uus südamelihase infarkt. Suitsetamisest loobumise järgselt väheneb märgatavalt uue südamelihase infarkti tekkerisk.

Mida teha, kui vererõhk püsib jätkuvalt kõrge?

Südamehaige peab oma vererõhu väärtust eriti hoolikalt jälgima. Eesmärgiks on tagada vererõhu väärtus alla 140/90 mmHg. Ravimite  efektiivsust peab patsient ise jälgima, seda ilma vererõhku mõõtmata teha ei saa. Kindlasti tuleb alati järgida arsti määratud ravimikoguseid, ise neid vähendada või suurendada ei tohi. Vererõhuravimite skeem tuleb perearsti poolt üle vaadata, kui vererõhk ravi foonil on ikkagi kõrge, sest kõrgenenud vererõhku võivad lisaks südamehaigustele põhjustada ka mitmed muud haigused (südame rütmihäired, südamepuudulikkus). Sellisel juhul vajab patsient põhjalikke uuringuid, mis on aga väga kallid ja mida viiakse läbi ainult suurtes haiglates.  Mõned uuringud ja analüüsid  perearsti juures teha ei saa, perearst peab kirjutama saatekiri haigla ravile , kirjeldades patsiendi haiguslugu ja milleks täpsemalt haiglasse suunatakse.

Artikkel ilmus veebruaris 2015 ajakirjas ‚,Tiiu”