Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

EMO, esmaste leekide summutaja

 Erakorralise meditsiiniosakonna õde Egle Keskrand

Esimeses artiklis kirjutasin ma lühidalt sellest, mis üldjuhul Teiega erakorralise meditsiini osakonnas toimub – kogutakse anamnees, võetakse analüüsid, tehakse uuringud ja miks Te peate kaua ootama. Seekord püüan selgitada, millised on üldised EMO võimalused ning eripärad.

Definitsioon ütleb, et erakorraline meditsiin on eriala, mis tegeleb erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga patsientide surma või töövõimetuse vältimiseks. See on väga õige ja kena definitsioon, kuid igaühele meist on meie enda tervisliku seisundi muutus kõige erakorralisem, tihti ei puudu ka erinevad hirmud, et tegemist võib olla millegi eluohtlikuga ning inimene ise hindab oma seisundit subjektiivselt. Siinkohal tulemegi appi meie, et hinnata Teie seisundit objektiivselt vastavalt oma võimalustele.

EMO

Teie teekonna esimeseks punktiks on triaažiõde, kelle ülesandeks on saabuvate patsientide seisundi hindamine nende kaebuste ja eluliste näitajate alusel. Triaažiõde on saanud vastava väljaõppe ning on pädev otsustama, kellele oleks vajalik teostada uuringud meie osakonnas, kes peaks pöörduma perearsti poole või kelle kaebused on koduste ravimitega leevendatavad. Kohapeal saab ta mõõta Teie vererõhu, pulsisageduse, vajadusel ka veresuhkru ning teha südamefilmi. Vereanalüüsidest saame me osakonnas teha neid, mis näitavad vere üldpilti ning on võimalik tellida ka mõned eraldi näitajad, mille alusel saab hinnata südame ja siseorganite teatud haiguslikke seisundeid. EMO ei määra Teie kolesterooli ega tee puugianalüüse, neid saate paluda perearstilt. Radioloogilistest uuringutest on EMO kasutuses rötgen, kompuuter-tomograafia ning ultraheli.

Erakorralise meditsiini osakonna mõte on selles, et saada kiiresti ülevaade sellest, mis patsiendi organismis toimub ja uuringutulemustest olenevalt ta edasi saata. Kui haigust ei leita, läheb patsient loomulikult koju ja kaebuste püsimisel tegeleb temaga edasi perearst või seisundi ägenedes pöördub tagasi. Kui haigus leitakse, siis otsustab patsiendi edasise liikumise vastava eriala arst. Südamehaiguste puhul südamearst, kõhuhaiguste puhul sisearst jne. Erakorralise meditsiini osakond ainult uurib ja vajadusel annab kaebuste leevendamiseks ravimeid ning teeb seda, mis on vajalik patsiendi elu säilitamiseks ja töövõimetuse vältimiseks osakonnas viibimise ajal. Kõik edasine toimub kusagil mujal.

Väga levinud on arusaamatused seljavaluga patsientide puhul, kelle jaoks EMO võimalused ongi tegelikult piiratud. Saame küll teha kompuutertomograafia ja vajadusel anda kangemat valuvaigistit, kuid see on ka kõik. EMO ei opereeri kedagi ning kui neuroloog on otsustanud, et patsient statsionaarset ravi ei vaja, siis kahjuks EMO Teid kuidagi rohkem aidata ei saa. Sama kehtib ka muude kaebuste puhul, et kui erialaarst Teid haiglasse ei võta, siis EMO Teid ka oma pinnale sisse jätta ei saa. Kahjuks võib mõnikord jällegi lugeda, et EMO jättis patsiendi abita, kuid lähemalt uurides selgub, et on tehtud kõik, mida EMO teha saab. Ka konsultatsioon ja uuring või valuvaigisti kuuluvad abi alla. Kui Teid meie osakonnas aidata pole võimalik, siis seda Teile ka öeldakse, kõik, kes on õe või arstiga rääkinud, on tegelikult informatsiooni saanud, kas see info patsienti rahuldab, on muidugi iseasi.

On juhtumeid, kus patsient on sõitnud kaugelt teisest linnast, isegi teisest Eesti otsast, EMOsse ning kohapeal selgub, et meie tingimustes kahjuks patsienti aidata ei saa, peab ta hoopis minema perearstile ja tema käest mõnd uuringut või erialaarsti konsultatsiooni paluma. Loomulikult järgneb sellele pahameel, mõnikord ka ähvardused erinevate meediakanalitega, kuid sellegipoolest pole meil võimalik midagi teha. Sellise olukorra vältimiseks – kui Te  pole kindel, kas tulla EMOsse või mitte, siis on Teile abiks Teie isiklik perearst oma tööaegadel või perearsti nõuandetelefon 1220, samuti on avalikud ka erinevate linnade EMOde telefoninumbrid ning keegi ei keela Teil sealt nõu küsida, tänapäevaste sidevahendite ning infoallikate puhul ei tohiks enam keegi teadmatusse jääda. Vajadusel saate ka kutsuda kiirabi numbrilt 112, kes siis juba Teie juures olles otsustab ise, kas tuua Teid haiglasse või mitte.  Kui tegemist on järsku tekkinud tõsise terviserikkega, siis pole loomulikult mingit küsimust, helistate 112 ja kutsute kiirabi.

Siiralt loodan, et sain kummutada müüdi, et EMOs saab igaüks, kes uksest sisse astub kõike, kohe ja korraga. Isegi kui me väga tahaksime, siis kahjuks see nii ei ole, me peame eelkõige juhinduma enda osakonna spetsiifikast, tööülesannetest ja piiratud võimalustest. Kellel on vastavad näidustused, see loomulikult meie juures kunagi abita ei jää. EMO on nagu esmaste leekide summutamine tulekahju puhul, kuid järelhõõgumisega tegelevad juba teised oma eriala spetsialistid.

Loe ka eelmist EMO teemalist artiklit : http://www.sinuode.ee/emo-argipaev/

Egle KeskrandEgle Keskrand