Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

EUROOPAS ON LEVIMAS LEETRID

Terviseõde Gerli Liivet

Leetrid, mille tekitajaks on väga nakkav Morbilli viirus on äge nakkushaigus, mis on levinud üle maailma ja immuunsuseta inimestel võib kulgeda raskes haigusvormis. Eestis on aastatel 1999-2012 diagnoositud antud viirushaigust 62 korral, suurimad nakatunute arvud olid 1999 aastal kui haigestus 12 inimest ja 2006 aastal, kui oli juhte 27. Leetrid levivad üldjuhul puhangute ja epideemiatena, sest pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98. Kõige sagedamini haigestuvad just kuni 7-aastased lapsed, kuid kaitstud ei ole ka vanemad lapsed ja täiskasvanud.

measles16

Haigus levib piisknakkusena, mis tähendab, et köhides ja avastades lendavad viirusetekitajad ruumi laiali ning seetõttu on viirusega kokkupuute võimalus väga suur, eriti aga rahvarohketes kohtades (nt lennujaamas ja kaubanduskeskused). Nakkusallikaks on enamasti haige inimene. Kuna esmased haigussümptomid on sarnased ülemiste hingamisteede viirustega, siis ei pruugi ka haigestunud inimene ise teada, et ta põeb leetreid. Väliskeskkonnas õnneks viirus kaua vastu ei pea ning hävib päevavaluses umbes poole tunni jooksul.

Haiguse peiteperiood on 7-18 päeva, kuid keskmiselt ilmuvad sümptomid 10 päeva pärast haige inimesega kokku puutumist. Haigestunud inimene ise on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haigusnähtudeks on kõrge palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Järgneval päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. 6-10 päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbe tekkimise lõpuni.

Haiguse sagedasemaks tüsistuseks on kopsupõletik, kõrvapõletik või ka entsefaliit ehk ajupõletik. Haigusele ei ole spetsiifilist ning seega tuleb tegeleda sümptomite leevendamisega. Alandada palavikku, teha ülemiste hingamisteede sümptomite leevendamiseks niisket auru, juua rohkelt ning püsida voodis ning puhata. Valguskartlikke silmade tõttu eelistada hämaramat ruumi ning regulaarselt tuulutada tuba.

Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste õigeaegne vaktsineerimine. Leetrite-vastast immuniseerimist alustati Eestis 1967 aastal ning ka maailma praktikas on seda tehtud üle viiekümne aasta. Esimese vaktsiinidoosi saavad Eestis sündinud ja kasvavad lapsed 1-aastaselt ning kordusvaktsiini 13-aastaselt koolis. Kuna leetrid on väga nakkav haigus, tuleb hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Üle maailma nakatub iga aasta leetritesse sadu tuhandeid inimesi, kuid Euroopas on siiani olnud numbrid pigem tuhandetes. See on tingitud Euroopa riikide vaktsineerimise graafikust, mis võimaldab saada lastele korraliselt leetrid-mumps-punetised (MMR) kompleksvaktsiini juba varajases eas. Eesti laste hõlmatus antud vaktsiini osas oli 2013 aastal 94%, Soomes, Saksamaal ja Rootsis 97%. Islandil oli vaktsineeritute protsent samal aastal 91, Iirimaal ja Norras 93. Euroopa üks madalaimaid hõlmatusi on Austrias, kus vaktsiini on saanud 76% lastest. Venemaal aga on WHO andmetel hõlmatus 98%.

Viimastel andmetel on leetrid levimas aga just riikides, kus on kõrge vaktsineeritute protsent ning kahjuks on võtnud haigus ka esimese ohvri Saksamaal, mis omakorda tõestab haiguse ohtlikust. Viimaste andmete kohaselt on haigust diagnoositud ka Rootsis. Seega olge valvsad, tähelepanelikud ning kahtluse korral võtke ühendust oma perearstikeskusega. Kui teie lapse vaktsiinisüst on hilinenud, siis leidke aega selle tegemiseks. Kui te mõtlete vaktsineerimisele, siis oskab teile nõu anda pereõde või perearst.

Ka selle haiguse puhul kehtivad üldtuntud tõed – peske käsi regulaarselt ning hoidke haigestunud inimesega minimaalselt ühemeetrist distantsi! Sööge tervislikult ning puhake korralikult!

OLGE TERVED!

http://www.who.int/immunization/topics/measles/en/

https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Immuniseerimiskava_rakendusjuhis_01_07_2014.pdf

http://gamapserver.who.int/gho/interactive_charts/immunization/mcv/atlas.html

https://storify.com/APHA/measles

http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/leetrid.pdf