Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

HAAVARAVI

õde Helena Tern

Haavu liigitatakse vanuse alusel akuutseteks haavadeks (lõike-, torke-, hammustus-, marrastus-, põletushaav jt) ja kroonilisteks haavanditeks (haavandid veresoonte jm. patoloogiast, diabeedist, infektsioonidest, lamatised jt). Haava paranemise eelduseks on korrektne haavahooldus koos põhjusliku raviga.

Haavaravi

Millega haava puhastada?

Põletikuvabasid haavu võib puhastada 0,9% NaCl lahusega, infektsiooniriskiga ja põletikus haavu antiseptilise lahusega. Väiksematele ja sulgunud servadega haavadele (nt operatsioonihaavad) võib pihustada alkoholibaasilist naha antiseptikumi. Kroonilistele haavanditele ja avatud servadega valulikule haavale pihustada veebaasilist haava/limaskesta antiseptikumi või asetada haavale veebaasilise haava antiseptikumiga immutatud lapp 10-15 minutiks. Sügavad haavad vajavad ka antiseptikumiga loputamist.

Milliseid sidumisvahendeid kasutada?

Erinevatel haavahooldustoodetel on mitmeid erinevaid omadusi, seetõttu sõltub toote valik haava seisundist. Haavahooldustoote omadused, kasutusviisi ja näidustused leiab toote infolehelt ja infot saab küsida ka õelt või apteekrilt. Erilist tähelepanu pöörata toodete omavahelisele kombineerimisele ning maksimaalsele lubatud kasutusajale. Haava sügavus: pindmine haav vajab katmist (nt plaasrivorm), sügav ka haavakanali täitmist veebaasilise haava antiseptikumiga.

Haava värvus: nekroos/katt vajab eemaldamist, paranev haav kaitsmist.

Haavaeritus: sõltuvalt eritise hulgast valida kas väheselt mõõdukalt või rohkelt imav materjal.

Haavainfektsioon: Ilma põletikuta haaval võib kasutada neutraalset raviaineta, põletikus haaval bakterivastase lisandiga toodet.

Haava paranemisel/süvenemisel toimuvad haavas muutused, seetõttu tuleb haava seisundit regulaarselt hinnata vajadusel seni kasutatud haavahooldustoode sobivama vastu vahetada ning oma tegevusest informeerida õde.

Kui sageli haavasidet vahetada?

Haavasideme vahetamise sagedus peaks olema võimalikult harv kuid piisavalt sage ning võib olenevalt haava seisundist ja toote kasutusjuhendist suuresti varieeruda. Mida rohkem on eritist, seda sagedamini. Täpsema sageduse saab kokku leppida koostöös oma õega.

Mida sidumisel veel silmas pidada?

Sidemevahetus on teostada valutult ning haavale atraumaatiliselt – kasutada haavale mittekleepuvad tooted (nt haavavõrk) ning haavapinnale kinnikleepunud sidemeid enne eemaldamist puhastuslahusega niisutada.

Niisutust ja kaitsmist vajab ka haava ümbruse nahk. Väga kuivale nahale kanda rasvast kreemi, plaastritraumast põhjustatud pindmistele nahakahjustustele pihustada kaitsespreid/kreemi. Sagedasi sidemevahetusi vajavate haavade sidematerjal fikseerida nahka säästvalt (nt elastse rullsideme ja/või võrksidemega), harvemaid vahetusi vajavatel võib kasutada kleepäärega plaastreid.

Millised sidumisvahendid ja -võtted ei ole soovitatavad?

Enamlevinud vead haavahoolduses on tingitud vähesest teadlikkusest haava paranemisprotsessist. Rahvameditsiin sobib profülaktikaks, haavahoolduseks aga mitte kuna võib viia haava saastumisele.

– Enamus haavu vajab paranemiseks sooja niisket keskkonda, seetõttu ei soovita haava ilma sidemeta lahtiselt õhutada ega kuivatada.

– Ei maksa peljata haava pesemist – jooksev leige vesi puhastab haava.

– Haava antiseptiliseks töötluseks ei sobi tänapäeval enam kasutada üldtuntuid lahuseid (nt vesinikperoksiid, kloorheksidiin, briljantroheline, metüleensinine) nende ebapiisava antimikroobse toime ja rakusisese toime tõttu. Eelistada kaasaegsed tooted (nt toimeaine polüheksaniid, oktenidiin, polüvidoonjodiid), mis on maksimaalse bakteritsiidse toimega.

– Traditsiooniliste sidematerjalide (nt marli) asemel eelistada kaasaegsemaid haavahooldustooteid.

Protseduuri teostaja – patsient, hooldaja– võiks järgida arsti, haava- või pereõe poolt määratud juhiseid kuna isetegevus viib pahatihti haava paranemise aeglustumiseni.

Kuidas toimub hooldus õmmeldud haava puhul ning niitide eemaldamise järgsel perioodil?

– Hoida operatsioonihaav seotuna või plaastriga kaetult puhta ja kuivana. Väiksemad ja kuivad opihaavad ei vaja haavasidet.

– Haavale asetatud sideme/plaastri võib vahetada/ära võtta ühe kuni kolme ööpäeva möödudes ja edaspidi siduge haava vastavalt vajadusele kuni õmbluste eemaldamiseni.

– Vahetada side/plaaster koheselt, kui veri või haavaeritis on sidemest läbi imbunud, kui side on määrdunud või haavalt lahti tulnud. Põletikutunnuste ilmnemisel konsulteerida kindlasti tervishoiutöötajaga.

– Duši alla võib minna 24-72 tundi peale haava õmblemist. Enne pesemist eemaldada haavaside/plaaster (v.a. veekindel toode). Pesta haava joogikõlbuliku voolava leige vee all ja kuivatage õrnalt, mitte hõõrudes. Pärast pesemist asetada haavale uus side/plaaster või jätke haav katmata.

– Haavaõmbluste eemaldamise aja määrab tervishoiutöötaja. Õmblused eemaldatakse tavaliselt 7‒14 päeva möödudes, vajadusel hiljem. Õmbluste eemaldamisele järgneval päeval vältige haava märjaks tegemist, et tagada tekitatud avauste sulgumine.

– Operatsioonihaav paraneb 2 nädalaga. Paranev haav on õrn veel nädalaid – vältida haava vastu hõõruvate kitsaste riiete kandmist ja vajadusel on vaja kaitsta haavapiirkonda väliste vigastuste eest, kattes haav sideme/plaastriga. Vannis käimine, ujumine ja saun on lubatud siis, kui haav on paranenud.

Artikkel on varasemat avaldatud ajakirjas „Apteeker“ novembris 2014

Helena Tern:
Helena Tern