Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

On immuniseerimisele pühendatud nädal

Terviseõde Gerli Liivet

Aprilli lõpuni räägitakse meedias tavapärasest rohkem vaktsineerimisest, kõlavad poolt ja vastu argumendid. Teema kõnetab, sest puudutab meid kõiki otseselt või kaudselt. On teada fakt, et mitmete haiguste levimusele on Eestis suudetud vaktsiineerimisega piir panna. Meil ei ole viimastel aastatel esinenud leetrite, mumpsi ja punetiste puhanguid, ei ole diagnoositud lastehalvatust ega ka difteeriat/teetanust.

Foto: www.kidnurse.org

Kui sünnib laps, siis vaktsineerimist alustatakse juba haiglas ja jätkatakse perearstikeskuses. Tegevust reguleerib riikliku immuniseerimiskava rakendusjuhis. Dokumenti uuendatakse vastavalt vajadusel. Ka viimased suuremad muudatused on toimunud seoses haiguste sagenemisega. Kui 2010 aastal oli Eestis läkaköha puhang ning vastava diagnoosi sai 1295 inimest, lisati 2012 aastal vaktsineerimiskavasse lisadoos läkaköha vaktsiini ning läkaköha haigusjuhtude arv vähenes. Ka rotaviiruse tõttu hospitaliseeritud imikute ja väikelaste suur arv tõi eelmisest suvest kaasa imikutele tasuta vaktsiin. Lisandumas on HPV (inimese papilloomiviirus) viiruse vastane vaktsiin, millest on juba meedias palju räägitud.

Ühel või teisel viisil on õed vaktsineerimisega seotud. Tervishoiutöötajad, kellel on luba vaktsineerida, läbivad vastava koolituse iga viie aasta tagant ning on vaktsineerimise kasuteguritest ja ohtudest teadlikkud. Vaktsineerides võtab õde vastutuse toimingu tehnilise teostuse ning patsiendi informeerimise eest. Kindlasti räägitakse patsiendile, mis vaktsiini tehakse, mille vastu see, millised võivad olla kõrvaltoimed ning millal tuleb uuesti vaktsineerima. Vaktsiini saajale langeb samuti vastutus: järgida tervishoiutöötaja nõuandeid. Tervishoiutöötajat peab informeerima kui peale vaktsineerimist esinevad sümptomid, mis tunduvad ebatavalised või ka sellised, mida kirjeldas õde süsti tehes. Meelde peaks jätma ka ajaühiku, millal on vajalik revaktsineerida ehk teha sama vaktsiini uus doos, et immuunsus kestaks. Hetkel automaatset süsteemi ei ole, mis meenutaks õigel hetkel (re)vaktsineerimise vajalikkust, kuid süsteem on riiklikult loomisel.

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Viimastel aastatel on märgata, et üldine vaktsineerimise hõlmatus on vähenemas. WHO juhib tähelepanu asjaolule, et kui hõlmatus jääb aastas alla 95%, siis on oht haiguspuhangule. Riiklik statistika näitab selgelt, et eelmisel aastal oli kuni kaheaastaste Tallinnas ja Harjumaal elavate laste vaktsineerimisega hõlmatus madalaim, jäädes 90-91% vahele. Samas Jõgevamaal oli sama näitaja 98-99%. Mis on selle põhjuseks, ei ole päris selge. Fakt on see, et igas Tallinna ja Harjumaa lasteaias on mitmeid lapsi, kellel puudub väldidavate haiguste vastu immuunsus.

Vaktsineerimise otsus on isiklik ning tervishoiutöötajad ei sunni kedagi vaktsineerima. Küll aga on vaktsineerimist teostaval tervishoiutöötajal tõenduspõhised teadmised, millele tema tegevus tugineb. Julgustan otse küsima õdedelt, kes kindlasti on spetsialistid.

Infot saab ka internetist, vaata
1. www.vaktsineeri.ee – info nii vaktsineerimisest üldiselt kui ka kitsamalt vaktsiinide ohutusest, kõrvaltoimetest kui ka statistikat.
2. Küsimusi saab esitada ka Terviseameti spetsialistidele, kelle kontaktinfo on leitav aadressil www.terviseamet.ee .
3. Lisaks on võimalik lugeda vaktsiinide infolehti aadressil http://www.raviminfo.ee .
4. Immuniseerimiskava rakendusjuhisega saab tutvuda lingil                                                         http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/immunoprof/Immkava_rakendusjuhis.pdf

Gerli Liivet