Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

Juba üks enesetapp on liiga palju!

Vaimse tervise õde  Marianne Annion

Oleme kirjutanud depressioonist ja kuidas depressioon avaldub erinevalt noorukitel, eakatel, meestel ja naistel. Nüüd võtame teema kokku kõige kurvema ja lõplikuma teemaga ja selleks on suitsiid ehk enesetapp. Kahjuks on Eesti Euroopas siutsiidide arvestuses esiridades. Tõsi, olukord on paranenud aastast 2000, kus suitsiide registreeriti 377, aastal 2013 oli meil 218 suitsiidi. Meeste suitsiidid moodustavad kolmveerandi kõikidest suitsiididest!!!

reading_phone_on_bench

Kuigi olukord on paranenud, siis ühe elaniku kohta on statistiline näitaja ikkagi kõrge. Ükski inimene on liig, kui me räägime suitsiidist. Iga suitsiidi teinud inimene jätab endast maha lähedasi, kes jäävad enamasti kandma rasket süükoormat ja võivad seetõttu omakorda kannatada vaimse tervise häirete all. Ligi 60 % enesetappe pannakse toime ravimata depressiooni tagajärjel. Seetõttu on see kurb ja lõplik lahendus otseselt seotud depressiooniga. Nüüd, kui me teame, et depressioon on hästi ravitav, siis teame ka seda, et paljusid suitsiide VÕIB ennetada ravides depressiooni!!

Osalesin mõned aastad tagasi Euroopa vaimse tervisega seotud konverentsil, kus eri maade esindajad esitlesid erinevaid teemasid. Meelde jäi see osalemine aga seetõttu, et ka meie Eesti oli Euroopa statistikas esindatud. Ungari esindaja tõi enda esitluses välja antidepressantide kasutamise erinevates Euroopa maades ja tema esitluse diagrammis oli Eesti kõige viimasel kohal, ehk kõige väiksema tarbimisega maa. Seda ka mainiti ja toodi Eesti esile, kui vähese depressiivsusega maa. Kohe pärast seda aga esitles Hollandi esindaja suitsiidide statistikat, kus me olime sellel ajal tabelis kolmandal kohal. See oli väga näitlik situatsioon.

Igal aastal sureb suitsiidi tagajärjel umbes üks miljon inimest. Üldiselt see teeb 16 inimest 100 000 kohta, ehk üks surmajuhtum iga 40 sekundi järel. Viimase 45 aasta jooksul on enesetappude arv maailmas suurenenud 60% võrra. Suitsiidi tehakse kõige rohkem poomise läbi. Poomine on ülekaalus just eriti meeste hulgas, naiste puhul esineb poomist vähem. Naised valivad rohkem mürgitamise, surnuks hüppamise ja veenide läbilõikamise. Suitsiide pannakse toime ka tulirelvadega ja seda enamasti mehed.

Riskirühmad:

  • Noorukid ja noored täiskasvanud, eakad. Ülemaailmselt on suitsiid 15-19 aastaste eagrupis viie esimese surmapõhjuse hulgas. Paljudes maades on see surmapõhjusena selles vanuses poiste ja tüdrukute seas esimesel või teisel kohal. Riskirühmas on ka eakad ja pensionärid.
  • Alkoholisõltuvusega inimesel on suitsiidirisk suurem kui elanikkonna hulgas üldiselt. Seetõttu vajaks alkoholiprobleemidega inimesed perearsti ja – õe erilist tähelepanu!! Alkoholi liigtarvitamise ja depressiooni koosesinemine suurendab suitsiidiriski tohutult.

Mitmed uuringud on näidanud, et suremus suitsiidi tõttu on sagedasem alkoholi kuritarvitajate hulgas. Eestis esines alkoholi kuritarvitamist 10%-l suitsiidi sooritanutest ning alkoholisõltuvust 51%-l!!!! Alkohol on kõige üldisem „eneseabi“ vahend, mida kasutatakse tihti depressiooni leevendajana ja reaalsusest põgenemiseks. Nagu kõik sõltuvushäired viivad lõpuks laostumiseni, sotsiaalsete suhete purunemiseni ja lõpuks sotsiaalse eraldatuseni, mis omakorda võib viia suitsiidini.

Suitsiidiriskiga on seotud ka palju kliinilises mõttes iseloomulikke isiksuslikke ning sotsiaalseid tegureid:

  • Eelnevad psüühikahäired (juhtivalt depressioon), kuid ka alkoholism ja muud isiksusehäired;
  • Kehaline haigus (esmane raske haiguse diagnoosimine, haiguse lõppstaadium, tugevat valu põhjustav või nõrgestav haigus, AIDS jne);
  • Varasemad enesetapukatsed;
  • Perekonna ajalugu (on olnud enesetappe);
  • Alkoholisõltuvus ja/või teised psüühilised haigused;
  • Üksi elamine, põhjuseks sotsiaalne isolatsioon;
  • Töötuks ja/või pensionile jäämine;
  • Raske kaotus ja/või vägivald lapsepõlves;
  • Hiljutine haiglast välja kirjutamine (eriti psühhiaatrilist ravi saanud patsiendid)
  • Eluolustikulised stressitegureid
  • Ühiskonnas toimuvad muutused;
  • Probleemid pereelus (abielulahutus);
  • Lein ja leinafaasid;
  • Muutus tööalases või majanduslikus olukorras.

Märgid kõrgest suitsiidiriskist:
* Sotsiaalne eemaldumine
* Alkoholi või narkootikumide tarvitamise suurenemine
* Märgid hingelisest valust, depressiooni sümptomid
* Eelnevad suitsiidikatsed
* Tõsine ärevus ja/või sisemine rahutus
* Suremisest ja/või enesetapust rääkimine

Kolm kõige enam levinud müüti, mis takistavad enesetappude ennetamist, on:
1. Kui ma olen kellegi pärast mures, sest ta näib mõtlevat enesetapust, siis selle kohta küsimusi esitada on ohtlik. Minu küsimusest võib see inimene saada idee enesetapuks või julgustuse oma mõtted teoks teha.
Vale! Võimalus rääkida avameelselt sügavalt isiklikest ja tundlikest teemadest nagu suitsiid on rahustav ja leevendav enamuse inimeste jaoks. Hoopis vaikus ja teema vältimine võib olla hävitava toimega. Siiras ja kaastundlik huvi teise inimese tunnete ja mõtete vastu on hinge tervendava toimega. Tagasi võiks hoida hinnangute ja kiirete nõuannete andmisega.

2. Kui inimene juba kord on suitsidaalne, siis ta teeb oma mõtte teoks ja sooritab enesetapu sõltumata sellest, mida mina teen või ei tee.
Vale! Isegi sagedaste ja sügavate suitsiidimõtetega inimeses on tavaliselt olemas soov elada ja sina saad tal aidata valida elu! Suitsidaalsed impulsid kestavad tavaliselt vaid lühikest aega, mistõttu kiire reageerimine siin ja praegu ning suitsiidimeetodile ligipääsu piiramine on enesetappude ennetamisel efektiivsed strateegiad.

3. Enamus suitsiide pannakse toime ilma mingi eelneva märguandeta, mistõttu neid on võimatu ennetada.
Vale! Kuigi isegi kõrge suitsiidiriskiga inimestest vaid vähesed panevad tegelikult toime enesetapu, on umbes 70% nendest, kes on endalt elu võtnud, andnud ümbritsevatele eelnevalt signaale oma kavatsuse kohta. Seetõttu tuleb sekkuda alati, kui sa paned tähele märke kõrgest suitsiidiriskist. ( M. Sisask; Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut).

Mitte-verbaalsed vihjed võivad olla mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja liikumisel, hooletu suhtumine välimusse, eraldumine, huvi kaotus elu vastu.
Verbaalsed vihjed: valjaütlemised nagu „Olen suure surve all“ või „Mul on närvid läbi“, „enam ei jõua“, „elul pole mõtet“ annavad hea vihje tundmaks huvi, et kui tõsised need mõtted on. Viies kokku kõik eelnevalt läbikäidud riskitegijad, saame me nii tervishoiutöötajatena , kui ka lihtsalt kõrvalseisjatena, lähedastena ennetada suitsiidi.

Tegurid, mis aitavad suitsiidi ennetada:
• perekonna toetus;
• isikliku väärtuse tunne;
• head toimetulekuoskused;
• kuuluvustunne ning oma elu mõtte tunnetamine;
• tugevad usulised toekspidamised;
• vajaliku arstiabi kattesaadavus õigel ajal;

Töötades suitsiidikatseid teinud patsientidega kinnitasid nemad uuringutega tõestatud väiteid. Inimesed on andnud mõista suitsiidikavatsusi ja isegi otse välja öelnud, mõned naljaga, mõned tõsiselt, aga keegi pole reageerinud!! Ikka on asi, kas naljaks keeratud või kommenteeritud sõnadega „ära aja lolli juttu“, „kõigil on raske “ või „sul on ju lapsed “. Ja kui keegi ongi aru saanud, pole tahtnud või osanud sekkuda. Kas enam kuuleme selles kiires elutempos vihjamisi öeldud asju ja tajume kaasinimese häda? Selleks , et märgata, peame nägema!!! Mõnikord me lihtsalt ei saa aidata, aga siis jääb teadmine, et ma siiski märkasin ja proovisin!!!

Ainult südamega näed õieti!!!!(Antoine De Saint-Exupery)

Enesetapumõtetega inimestele pakub tuge ja abi: MTÜ Eluliin, http://www.eluliin.ee/

Loe lisaks:

MIS ON DEPRESSIOON?

http://www.sinuode.ee/laste-ja-noorukite-depressioon/

http://www.sinuode.ee/depressioon-naistel/

http://www.sinuode.ee/markame-mehi/

http://www.sinuode.ee/eakate-depressioon-salakaval-haigus/

Kasutatud kirjandus:

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Muud_infot/suitsiidipreventsioon_esmatasandi_tervishoiutootajatele_ersi.pdf
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130440846614_Alkoholiprobleemidega_patsientide_suitsiidiriski_hindamine_est.pdf
http://www.who.int/mental_health/prevention/suicide/supremiss/en/

Marianne AnnionMarianne Annion