Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

LASTE JA NOORUKITE DEPRESSIOON

Vaimse tervise õde Marianne Annion

Erinevate uurimuste põhjal umbes 2-4% noorematest kui 12aastastest lastest ja 4-8% noorukitest on kogenud depressiooni või mõningaid depressiooni sümptomeid. Vanuses 18 aastat on enam kui 20% olnud depressioonis. Numbrid võivad olla veelgi suuremad, kindlasti ei ole need väiksemad. Enda praktikas olen puutunud kokku inimestega, kes on olnud siiralt imestunud, et ka lastel võib esineda depressioon. See näitab vaid ühte asja, et antud teemat peaks kindlasti rohkem käsitlema. Meedias, lasteaias, koolis jne.

Väikelaste depressiooni tunnusteks on:
– Laps on kurb ja mossitav
– Ei huvitu mänguasjadest
– Mängudes on hävingu ja surma elemendid
– Laps on sotsiaalselt võõrdunud, rahutu ja sõnakuulmatu
– Lapsel on kõhuvalu, iiveldus
– Esineb voodimärgamist ja probleeme söömisega
– Rahutu uni, unes karjumine
– Õpitud oskuste halvenemine

Värsketes teaduseuuringutes on leitud pärilikkuse ja vanemate meeleoluhäirete seos väikelaste stressi ja depressiooni vahel. Vaenulikult last kohtelavate vanemate laste stressihormooni tase oli kõrgem, samuti ka nendel lastel, kelle emad olid masenduses (Dougherty jt 2011). Väikelapsed on sedavõrd seotud vanematega ja kodukeskkonnaga ehk kõik, mis toimub väikelaste vanematega, mõjutab otseselt ka väikelapse vaimset tervist. Seega ei saa väikelapse stressi ja depressiooni ravida iseseisvalt, ilma pereliikmeteta, vaid raviprotsessi tuleb kaasata ka vanemad. Ravimeid kasutatakse lastepsühhiaatrias nii vähe kui võimalik ja ainult väga kaalutletud põhjustel!!!!!

Eesti kooliõpilaste 11- 15 aastaste õpilaste seas (5601 õpilast) 2009-2010 aastal läbiviidud tervisekäitumise uuringutes selgus, et 41 % koolilastest oli kogenud kiusamist. Kurvameelsust ja masendust põevad teismeeas tüdrukud oluliselt rohkem, kui poisid.(Aasvee jt 2012).

Märgid, mis näitavad, et noorukil on depressioon:

– Kaebab väsimust
– Kaebab pea- või kõhuvalu
– On apaatne
– Magamine lisandub või väheneb
– Eelistab üksindust
– Ei tunne huvi kooli ega õppimise vastu
– Tunneb end väärtusetuna
– Ei suuda keskenduda
– Sageli nutune või vastupidiselt agressiivne

Ravimata Depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani ja elutüdimuseni.

Kuigi on käibel ütlus,et „noorus on hukas“, siis see kindlasti nii ei ole. Praeguse aja noortel pole sugugi kerge. Noored peavad tulema toime aina suurenevate nõudmistega, kiire elutempo ja kübermaailma hüvede ja pahupooltega. Väga varakult peab tegema tulevikku puudutavaid tähtsaid otsuseid, sest muidu on oht jääda nö „rongist maha“.

Noorukit võib häirida rahulolematus oma välimusega, pidev kriitika õpetajate ja vanemate poolt, pinged perekonnas, rahapuudus, mure tuleviku pärast. Soov olla üliedukas ja populaarne, võib samuti olla depressiooni vallandav tegur.

Depressiooni all kannatavate kooliõpilaste meditsiinilise abi poole pöördumise põhjuseks on sageli kehalised sümptomid. Somaatilised kaebused, nagu peavalu ja kõhuvalu, samuti teravad valud jalgades ja rinnas, on üsna tavalised. Depressiivsetel tüdrukutel on tugev kalduvus endasse tõmbuda ja muutuda vaikseks, rusutuks ning passiivseks. Depressiivsed poisid kalduvad vastupidi käituma destruktiivselt ja agressiivselt ning nõuavad oma õpetajatelt ja vanematelt suurt tähelepanu. Agressiivsus võib viia tõrjutuse ja üksilduseni, mis iseenesest on juba suitsidaalse käitumise riskifaktoriks.

WHO Euroopa regioonis on suitsiid 15-19 aasta vanuste noorte hulgas üks peamistest surmapõhjustest. Mitmed uuringud on leidnud, et kuni kolmveerandil nendest, kes lõpuks oma elu enesetapuga lõpetavad, on olnud üks või mitu depressiooni sümptomit ning paljudel on väljakujunenud depressiivne haiguslik seisund. (Eesti- Rootsi Suitsidoloogia Instituut 2008). Probleemi hindamine peaks sisaldama õpilase kokkukogutud terviseandmeid vanematelt, arstidelt ja teistelt tervishoiutöötajatelt. Pärast probleemi defineerimist ja kõigi aspektide arvessevõtmist peab meeskond koostama tegevuskava käitumise ennetamiseks ja/või sekkumisstrateegiateks. Vanemad, õpetajad kogu lapsega kokku puutuv koolipersonal peaks olema lapse isikliku plaaniga tuttavad. (Susi jt 2011).

Laste ja noorukite depressiooni äratundmine ja pere kaasamine nõuab õelt häid teadmisi, head suhtlemisoskust ja isegi diplomaatilisi oskusi. Tihti vanemad ei tea, ei teadvusta probleemi tõsisust või ei näe enda rolli selles. Selline suhtumine tekitab vastupanu ja emotsioone, millega õed peavad hakkama saama. Kui vanemad siiski soostuvad koostööks, on ka paranemise protsess algamas ja võib olla isegi üllatavalt kiire. Vanemaid peab kindlasti toetama ja julgustama, mitte süüdistama. Etteheidetega on head koostööd ja tulemusi raske saavutada.

Nii vanemad, kui ka õed ja muu tervishoiupersonal peavad meeles pidama, et lapsed ei sünni siia maailma pahaks, õelaks ja agressiivseks. Kui laps niisuguseks muutub, sellel on alati mingi põhjus!!!!!!

Kooliõed, pereõed ja ka vaimse tervise õed saavadki esmatähtsat informatsiooni nooruki võimalikest meeleoluhäiretest. Õdedena on tähtis meeles pidada , et valude, seedehäirete ja pealtnäha somaatiliste, ehk füüsiliste vaevuste taga on tihti vaimse tervise probleemid. Selliseid probleeme aitab avastada õe ja lapse või nooruki usalduslik suhe. On vaja aega, empaatiat ja teadmisi. Õde ei ole oma töös üksi, vaid kaasab kindlasti ka teisi meeskonnaliikmeid ja muidugi ka perekonna.

Hoolime, märkame ja hoiame meie tuleviku tegijaid!!!

Marianne Annion
Kasutatud kirjandus
Aasvee, K., Härm, T., Liiv, K., Oja, L., Tael, M.(2012). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine 2009/2010. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Dougherty, LR., Klein, DN., Rose, S., Laptook, RS.(2011). Psychol Science. 22(5).

Enesetappude ennetamine. Abiks õpetajatele ja muule koolipersonalile. (2008). Tallinn: Eesti- Rootsi Suitsidoloogia Instituut.

Laste ja noorukite depressioon. (2011). Tallinn: Ragionaalhaigla.

Susi, A., Tohvre, R. (2011). Õpilase vaimse tervise hindamine. Juhendmaterjal kooliõdedele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.