Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

MIS ON DEPRESSIOON?

Vaimse tervise õde Marianne Annion

Kõige halvem  asi, mis depressioonis inimesel öelda on: “Võta end kokku!” Halvimal juhul võime nii oma lähedase tõugata enesetapule.

Depressioon ei ole nõrkuse ilming vaid haigus, meeleolu häire. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne seisund, see meeleolu, mis kestab päevi. Kliiniline depressioon aga kestab mitu kuud.

Depressioon on püsivalt väljendunud meeleolu alanemine, millega kaasneb elurõõmu kadumine, energia vähenemine ning mille tulemusena langeb toimetulekuvõime ja elukvaliteet.

Üle  350 miljoni inimese kogu maailmas, kõikides vanuserühmades, kannatavad depressiooni all.

  • Depressioon on üks juhtivamateks töövõimetuse põhjuseks
  • Depressiooni all kannatavad rohkem naised, kui mehed
  • Depressioon võib lõppeda enesetapuga
  • Depressioon on ravitav haigus (WHO 2012).

Depressioon on potentsiaalselt surmaga lõppeda võiv haigus. Psühhiaater Jüri Ennet on öelnud: „Depressioon kui haigus on Eestis ala- diagnoositud, alaravitud ja alatähtsustatud nii üksikisiku tervise kui kogu ühiskonna arengu seisukohal.” Psüühikahäired on üha kasvava tähtsusega igas vanuserühmas. Erinevatel vanusrühmadel avaldub depressioon erinevalt. Fakt on aga see, et erinevaid kergemaid ja raskemaid meeleoluhäireid sh depressiooni esineb 12-15 protsendil Eesti elanikest. Tervise Arengu Instituudi andmetel konsulteeriti ja raviti 2013 aastal psühhiaatrite poolt erinevaid psüühika- ja käitumishäireid 102 400 inimesel.

Sümptomid

Depressiooni diagnoosimiseks on vajalik vähemalt kolme sümptomi olemasolu minimaalselt kahe nädala jooksul. Sümptomid, mis viitavad võimalikule depressioonile on:

  • alanenud meeleolu, mida tunneb patsient või märkavad lähedased
  • huvide ja elurõõmu kadumine
  • märgatavad kehakaalu ja/või isu muutused (tõus või langus)
  • unehäired (unepuudus või unisus)
  • psühhomotoorne rahutus või pidurdatus, mida enamastimärkavad lähedased
  • enese süüdistamine olematutes kuritegudes, enda tühisena, mittevajalikuna tundmine
  • keskendumise ja mõtlemise häired
  • korduvad suitsiidimõtted ja -katsed

Õena pean väga tahtsaks patsiendi ja õe usalduslikku koostööd. Soomes elades ja töötades olid just vaimse tervise õed need, kes oma vastuvõttudel said kõige tõhusamat informatsiooni patsiendi vaimse tervise hindamiseks. Esiteks õdedega on kergem rääkida. Teiseks õel on patsiendi jaoks tavaliselt ka rohkem aega. Eestis näiteks pereõed, vaimse tervise õed ja koduõed on depressiooni sümptomite märkamisel võtmepositsioonil. Õdede professionaalsust peaks usaldama ja väärtustama.  Õde on tähtis lüli patsiendi ja arsti vahel. On tulnud ette juhuseid, et pärast õe vastuvõttu pole patsient enam arstiabi vajanud. Kui mure räägitud ja eneseabijuhendid saadud, ongi mure poole väiksem ja arsti juurde polegi enam kiireJ

Ei ole uudis, et meeleoluhäirete üheks oluliseks riskiteguriks on pikaajaline stress. Kui haigus juba küljes, siis  tuleb ikka tablettidest abi otsida ja pöörduda arsti poole. Professionaalne ravi antidepressantidega annab häid tulemusi ja päästab konkreetselt inimelusid, sest arvatakse, et üle pooled suitsiididest on toime pandud ravimata depressiooni foonil. Kindlasti peaks samaaegselt saama ka terapeutilist ravi ja vaatama üle elu senise kulu- Kas on midagi, mida peaks muutma ja kuidas?

Vahest leidub depressiooni põhjus ka töö- või elukeskkonnategurites. Näiteks otsima uue töökoha, kus atmosfäär on parem jne. Vahest on vaja muuta elukorraldust ja mõelda, mida peaks muutma, et paranemine saaks alata. Seda küll ainult siis, kui on juba jõudu teha muutusi ja teha seda kaalutletult. Ka seda saab usaldusõega arutada.

Palju saame siiski ise ära teha, et seda „ kurjajuurt“, stressi, eemal hoida. See on eneseabi, üldse mitte vähetähtis komponent, et meie vaimne tervis püsiks heana J.

Siin ainult mõned  paljudest asjadest , mida saad enda jaoks teha ennetamaks stressi

  •  Kasuta kujutlusvõimet
  • Otsi vaheldust
  • Pühendu nauditavatele tegevustele
  • Ära too tööasju mõtetes koju
  • Liigu värskes õhus või treeni
  • Jälgi oma kehahoiakut
  • Hinga rahulikult ja sügavalt
  • Naudi head raamatut, teatrietendust, kontserti, filmi jne
  • Ära unusta huumorit!!!!
  • Armasta ja väärtusta iseennast!!!!!!

Kasutatud kirjandus

Tartu Ülikooli Kliinikum (2014). Depressioon.

http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/depressioon_PS.pdf

Tervise Arengu Instituut. (2014). Tervisestatistika- ja uuringute andmebaas.

http://www.tai.ee/et/terviseandmed/tervisestatistika-ja-uuringute-andmebaas/uuendused/3502-psuuhika-ja-kaitumishaired-2013

World Health Statistics. ( 2012).

http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics/2012/en/

Marianne Annion Marianne Annion