Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

NOORTE MEESTE TERVIS ON OHUSTATUD KEHVAST ELUSTIILIST

Kiirabiõde Ragnar Vaiknemets 

Kuidas peaks mõjutama just noorte meeste tervisekäitumist, et tulevikus arsti juurde vähem asja oleks? Kas vale toitumise mõjud saab “maha joosta”?  Kui alustasin aastaid tagasi oma tööd kiirabis, olin arvamusel, et erakorraline meditsiin tegeleb peamiselt raskete traumadega. Nüüdseks pean tõdema, et suur osa kutsetest tulenevad kroonilistest terviseprobleemidest, mis on suure tõenäosusega omakorda tingitud ebatervislikest toitumis- ja elustiiliharjumustest.

Foto: R.Vaiknemets
Kiirabis töötades näen tihti ennetatavate haiguste käes vaevlevaid inimesi, mis on tõenäoliselt elustiilist põhjustatud. Üldiselt kui me kujutame ette krooniliste terviseprobleemidega inimest, ilmub silme ette esmalt eakas vanur, kahjuks reaalsus on, et selliste muredega maadlevad üha nooremad inimesed. Ei ole sugugi võõras nähtus neljakümnendates aastates infarkti saanu. On teada, et teadmised nagu mida ja kui palju süüa, omavad tervise säilitamisel märkimisväärset tähtsust, kuid kuidas rakendada neid teadmisi, et elanikkonnas toimuksid toitumise ja sellest lähtuvalt tervisenäitajatega seotud positiivsed püsivad muudatused, on ebaselge. Minu kogemuse järgi ei mõista inimesed tihti, kuidas kroonilised haigused tekivad ja mis on nende seos liigse keharasva ja vähese füüsilise aktiivsusega.

Aastal 2012 oli arvatav ülekaaluliste inimeste arv maailmas on üle kahe miljardi. Nii tõusnud üldsuse huvi tervisliku toitumise vastu, kui ka kõrged tervishoiu kulutused seoses ärahoitavate haigustega on juhtinud maailma tähelepanu ennetustegevusele. Kõrge krooniliste haiguste esinemise number tähistab toitumise ja liikumise tähtsust tervise säilitamise ning haiguste ennetamise juures. Hiljutine tõus rasvumises on kahtlemata juurdunud võimsates keskkondlikes muutustes, mis avaldab pidevat survet või vähemalt muudab aina kergemaks veeta indiviidil peamiselt istuvat eluviisi ning süüa liigses koguses kaloririkast toitu.

Kuigi enamik noori mehi hindab oma tervist keskmiseks või heaks ning isegi kui neil ei pruugigi vanusevahemikus 25–34 otseselt terviseprobleeme olla, on levinud müüt, et noori mehi ei mõjuta sellised tegurid nagu ebatervislik söömine ning vähene liikumine, mis on minu arvates väär. Söömisharjumused ja füüsiline aktiivsus, nagu teisedki tervisekäitumised, kujunevad varajasest lapsepõlvest ning läbi noorukiea täiskasvanueani.

Neid väiteid kinnitavad ka mu uurimistöö tulemused milleni jõuti ka TAI 2015. aasta terviseuuringus, kus pooled osalenutest olid kehamassiindeksi järgi ülekaalus. Ühtlasi selgus küsitlusest, et pooltel juhtudel ei täidetud füüsilise aktiivsuse ning puu- ja juurviljade tarbimise päevaseid norme. Liigse kaloririkka toidu tarbimine, vähene puu- ja juurvilja tarbimine, vähene liikumine ning muud ebasoodsad elustiiliharjumused süvendavad kehva tervist ja haiguste sagenemist meeste seas. Teaduslik kogukond on kindlaks teinud, et ülekaalulisusel on otsene seos selliste terviseprobleemidega nagu hüpertoonia, teise tüübi diabeet, südamehaigused, insult, hingamisprobleemid ja teatud tüüpi vähktõbi. Noored mehed, keda sellised haigused otseselt ei kimbuta, ei pööra erilist tähelepanu oma toitumisele ning ei otsi ka nõustamist toitumisalastes küsimustes. Sellest lähtudes peavad Statistikaameti andmeil hetkeseisuga rohkem kui nelikümmend tuhat Eesti meest, vanuses 25–34, tegelema tulevikus potentsiaalsete terviseprobleemidega.

Tegurid, mis mõjutavad tervislikku elustiili, nagu kultuurilised väärtused, sotsiaalsed tingimused, isiklikud harjumused, keskkondlikud muutused ning info üleküllus mängivad üha tähtsamat rolli tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas. Kuna neid tegureid on palju, võib tekkida kerge segadus ning ei osata keskenduda tähtsamaile. Üldiselt oleme me kõik unikaalsed, kelle individuaalsed vajadused ja eesmärgid võivad märkimisväärselt erineda teistest kuid on teaduslikult tõestatud pidepunktid, millest kinni pidamine annab meile kõige suurema kasuteguri. Nendeks on kehaline aktiivsus ja tervislik toitumine.

Füüsiliste harjutuste tegemine on oluline osa tervislikust eluviisist. Lisaks otsesele energiakulu suurenemisele, võib füüsilise aktiivsuse tõstmine mõjutada söögiisu ja energia tarbimist. On leitud, et füüsiline tegevusetus on esmane põhjuslik mehhanism iga ainevahetuse sündroomi riskiteguriks. Kuigi on selgeks tehtud, et kui ei kaasata tervislikku toitumist füüsilise aktiivsusega ei pruugi inimene saavutada tervislikku normaalkaalu, aitab rasvamassi vähendamisele kaasa kehalise aktiivsuse suurendamine. Ühtlasi võimaldab see säilitada lihasmassi, mis ei oleks võimalik vaid kaloraaži piirava lähenemisega kaalulangetamise eesmärgil. Kaloraaži piiramine ilma füüsilise aktiivsuseta omab neutraalset või negatiivset mõju südame- ja veresoonkonna võimekusele, lihasjõule ja tingib suurema lihasmassi kao. On leitud, et tutvusringkond mängib olulist rolli inimese tervisekäitumises. Nimelt, mida rohkem on aktiivseid ja terviseteadlikke inimesi suhtlusringkonnas, seda kõrgem on motivatsioon tegeleda kehaliselt aktiivsete tegevustega. Tunnustatud arstid ja teadlased kutsuvad füüsilist aktiivsust isegi „imeraviks“, kuna uuringutest on selgunud, et regulaarne kehaline aktiivsus võib vähendada tõsiste haiguste nagu dementsus, teise tüübi diabeet, teatud vähktõved, depressioon ja südamehaiguste riskitegureid vähemalt 30% ulatuses.

Regulaarne kehaline tegevus intensiivsel koormusel tagab kehalise võimekuse juhul, kui füüsiline tegevus kestab vähemalt 75 minutit nädalas. Minimaalne liikumise maht on reibas kõnd vähemalt 150 minutit ning täiendavate tervise kasutegurite puhul 300 minutit nädalas.
Tunnustatud treener Risto Uuk kirjutab oma artiklis, et mõõdukas pingutus on selline, mille tulemusel tõuseb südame töö märgatavalt (inimene hakkab kergelt higistama ja nahk läheb soojaks). Intensiivseks füüsiliseks aktiivsuseks peetakse sellist tegevust, mis põhjustab kiiret hingamist ja märkimisväärset suurenemist südamelöökides. Kerge pingutusega füüsilise aktiivsuse alla peetakse trennivabad tegevused.

Kerge pingutusega tegevused on näiteks koristamine, rahulik jalutamine, lastega mängimine, seistes töötamine jms. Mõõduka pingutusega tegevused on tantsimine, puude kandmine ja riita ladumine, sõpradega korvpalli mängimine, kergete raskuste tõstmine jne. Tugeva pingutusega tegevused on tempokalt ujumine ja sörkimine, raske kotiga matkamine mägedes, raskete raskuste tõstmine.

Toitumise tervislikumaks muutmisel ei tasu liialt üle mõelda ja rakendada tuleks üldlevinud põhiteadmisi. Laotades „nurgakivid“ kindlalt paika on hiljem sellest alati hea lähtuda. Põhjamaa toitumissoovitused soovitavad hoida toitainete suhte selliselt, et igapäevane menüü koosneks 50% süsivesikutest, 20% valkudest ja 30% rasvadest. Süsivesikutest soovitatakse kiudainerikkaid toitusid. TAI ja Eesti Toitumisteaduse Selts soovitavad süüa puuvilju ja marju päevas minimaalselt 200g. Samuti soovitatakse süüa köögivilju päevas minimaalselt 300g. Piirata võiks kindlasti suhkrurikkaid karastusjooke. Valkudest soovitatakse piirata töödeldud ja punast liha. Küllastunud rasvu soovitatakse osaliselt asendada taimsetega nagu oliivi ja rapsiõlidega. Tehes teemat veidi lihtsamaks kujutage ette taldrikut, mille ühel poolel on köögiviljad ja salatid, veerandil vähetöödeldud valgud nagu linnuliha või kala ning ülejäänud veerandil midagi, mis sisaldab rasva nagu kreeka jogurt, avokaado vms (oliiviliõli salatil). Rõhk on just teadlikul toitumisel. Kui sa tead umbkaudu palju mida võiks korraga süüa, siis on kerge sellest lähtuda ja arvesse võtta. Näiteks kui sööd rasvast kala nagu forelli ja kõrvale värvikirevat salatit, millele on valatud oliiviõli, siis ei ole eraldi vaja rasvale keskenduda.

Ma arvan, et tehes väikeseid kuid järjepidevaid samme tervise parandamise ja tervislike harjumuste kujundamise nimel, on mõjusam, kui võtta ette suurejoonelisi ja rangeid projekte, millest on raske kinni pidada. Rakendades regulaarseid muutusi kehalises aktiivsuses, toitumises ja teistes harjumustes, võttes arvesse tervisliku eluviisi printsiibid, on võimalik saavutada kauakestev normaalkaal lühikese perioodi jooksul.

Ragnar VaiknemetsRagnar Vaiknemets

Kasutatud kirjandus

Artikkel põhineb Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 2016. aasta lõputööl: Elustiil ja Toitumisharjumused 25–34-aastaste meeste hulgas.

Ball K., Campell K. J., Denney-Wilson E., Laws R., Lynch J., Russell G., Taylor R., Van der Pligt P. (2015). Obesity prevention in early life: an opportunity to better support the role of Maternal and Child Health Nurses in Australia. BMC Nursing. 14: 26.

Bailey D., S. (2015). Exercise: The miracle cure and the role of the doctor in promoting it. Academy of Medical Royal Colleges. p1-59.

Cash S. W., Beresford S. A., Henderson J. A., McTiernan A., Xiao L., Wang C. Y., Patrick D. L. (2011). Dietary and physical activity behaviours related to obesity-specific quality of life and work productivity: baseline results from a worksite trial. The British journal of nutrition 108(6):1134-42.

Hardcastle S. J., Talor A. H., Bailey M. P., Harley R. A., Hagger M. S. (2013) Effectiveness of a motivational interviewing intervention on weight loss, physical activity and cardiovascular disease risk factors: a randomised controlled trial with a 12-month post-intervention follow-up. International Journal of Behavioral Nutrition & Physical Activity. Vol. 10 Issue 1, p40-55.

Henning M. (2009). Nursing’s Role in Nutrition. CIN: Computers, Informatics, Nursing. Volume 27 Number 5 Pages 301 – 306.

Hu F. B., Mozaffarian D., Hao T., Rimm E. B., Willett W. C. (2011). Changes in Diet and Lifestyle and Long-Term Weight Gain in Women and Men. The new england journal of medicine. 364:2392-404.

Jodkowska M., Oblacinska A., Tabak I. (2014). How well do Polish teenagers meet health behaviour guideline? Przegl Epidemiol 68:65–70.

Malhotra A., Noakes T., Phinney S. (2015). It is time to bust the myth of physical inactivity and obesity: you cannot outrun a bad diet. Br J Sports Med 2015-09-4, 9 :11

Mohammadjafari H., Mahmoudi M.,Vahidshahi K.,Rostamian N., Mohammadjafari R. (2013). The Viewpoints of General Physicians towards Clinical Nutrition and the Role of Education in Medical Schools. Journal of Mazandaran University of Medical Sciences (JMUMS). Vol. 23 Issue 101, p27-36.

Mata J., Markland D., Palmeira A. L., Silva M. N., Teixeira P. J. (2012). Motivation, self-determination, and long-term weight control. International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity, 9:22

Nordic Nutrition Recommendations 2012 5th edition. (2012). Narayana Press

Popkin B. M., Adair L. S., Ng S. W. (2012). Global nutrition transition and the pandemic of obesity in developing countries. Nutrition Reviews. Vol. 70 Issue 1, p3-21.

Rahvaarv ja rahvastiku koosseis (2014). Statistikaamet http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis.asp (5.11.2015)

Uuk R. (2015). Kui palju peaks trenni tegema? Teadlik Treening. http://teadliktreening.com/kui-palju-peaks-alustaja-trenni-tegema/ (16.02.2015)

Taylor P. J., Kolt G. S., Vandelanotte C., Caperchione C. M., Mummery W. K., George E. S., Karunanithi M., Noakes M. J. (2013). A review of the nature and effectiveness of nutrition interventions in adult males–a guide for intervention strategies. International Journal of Behavioral Nutrition & Physical Activity. Vol. 10 Issue 1, p13-25.

Tekkel M., Veidemann T. (2015). Health behaviour among Estonian adult population, 2014. National institute for health development. 1-145 lk. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/14274488161_T2iskasvanud_rahvastiku_tervisek2itumise_uuring_2014.pdf (6.05.2015)