Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

Nõuanded vastsündinuga toimetulekuks

Kadri Kula

Viimase kursuse õenduse üliõpilane 

Pereõe koduvisiit on ette nähtud kolme päeva jooksul pärast sünnitusmajast lahkumist ning selle eesmärkideks on vastsündinu tervise, kodu, perekonna sotsiaalse staatuse hindamine ning läbi selle suhtumine vastsündinusse. Pereõe koduvisiidil on positiivne mõju nii vanemate omavahelisele suhtlusele kui ka ema-lapse positiivse sideme loomisel ja hoidmisel.

Ema lapsega

Teemad, mida pereõde koduvisiidi käigus käsitleb:

Käte pesemine vee ja seebiga on üks efektiivsemaid viise, kuidas kaitsta vastsündinu õrna nahka mikroorganismide eest. Käte pesemine peaks kestma vähemalt 40 sekundit. Erilist tähelepanu nõuavad sõrmeotsad ja küünealused, aga vähem tähtsad ei ole ka käeseljad ja peopesad. Peale pesemist on oluline kuivatamine. Sõrmede vahed ei tohi jääda niiskeks, kuna sellisel juhul on need mikroorganismidele heaks elukeskkonnaks.

Nahaärrituse vältimiseks peab vannivee temperatuur olema mitte vähem kui 37 kraadi. Pesemisvahendeid võib kasutada 1-2 korda nädalas, pH tasemega 5,5-7, kuid last võib puhtas vees vannitada iga päev, kui selleks on soov. Vannitamine õige temperatuuriga vähendab vastsündinul soojuskadu ning ta tunneb end mugavalt ja turvaliselt. Vannitamine on oluline ka ema ja lapse sideme loomisel, kuna vannitamisel on lapse nahk ema vastas.

Mähkmetest tekkiv lööve ehk mähkmedermatiit on üks levinumaid nahaprobleeme vastsündinutel. Dermatiidi põhjusteks on umbne kinnine keskkond, liiga harv mähkmevahetus, mille tagajärjel hakkavad nahal paljunema mikroorganismid, aga ka hõõrdumine, kõhulahtisus ja vähene õhuvannide tegemine. Mõnedel juhtudel on mähkmedermatiidi põhjuseks seennakkus. Dermatiit võib levida tuharatelt ja genitaalidelt alakõhu ning reiteni.

Vastsündinutel tuleks mähet vahetada kord tunni jooksul ja lasta ka nahal hingata. See tähendab, et mingi osa päevast peaks veetma ilma mähkmeta. Nahk puhastada õrnalt kasutades sooja vett. Enne mähkme asetamist peab nahk olema täiesti kuiv. Kui on tekkinud lööve, tuleks nahka puhastada 0,9% füsioloogilise lahusega. Enne uue mähkme panemist tuleks nahale määrida kaitsvat salvi.

Nabakönt irdub tavaliselt esimese kahe elunädala jooksul. Naba peab alati olema kuiv ja puhas. Hõõrdumise ning bakterite paljunemise vältimiseks võiks mähkmed panna nii, et need ei puutuks nabaga kokku. Naba peab puhastama 1-2 korda päevas saialilletinktuuriga. Kui puhastada nabakönti tihedamini, siis kasutatakse selleks steriilset või keedetud vett. Naba peab puhastama nabaköndile võimalikult lähedalt seda õrnalt liigutades. Nabaköndi infektsiooni tunnusteks on paistetus, punetus, põletikuline eksudaat, veritsus.

Imetamine on terve vastsündinu ja tasakaalustatud toitumise üks olulisemaid aspekte. Piimas on vajalik kogus valku, mineraalaineid, süsivesikuid ning see on kiiresti imenduv ja kergesti seeditav. Imetamise sagedust reguleerib vastsündinu, mis tähendab, et rinda peab pakkuma siis, kui vastsündinu seda soovib. Ajavahemik sõltub imetamise kestvusest. Mida kauem on laps korraga rinnal, seda harvem ta rinda soovib. Kui laps on peale imemist rõõmus, on ta piisavalt süüa saanud. Vastsündinu peaks sööma iga 1,5-3 tunni tagant. Ööpäevas peab olema vähemalt 8 söögikorda, millest pooled öösel.

Imetamisel on oluline õige tehnika ning rahulik keskkond. Vale tehnika on sage imetamise lõpetamise põhjus esimestel kuudel. Mugav asend tagab eduka imetamise, seepärast tasuks proovida erinevaid asendeid. Sõltumata asendist, peab laps olema kogu kehaga ema keha vastas. Õige imetamistehnika on määrava tähtsusega teiste imetamisprobleemide vältimiseks.

Nibude valulikkus tekib tavaliselt viie päeva jooksul pärast lapse sündi. Valulikkuse leevendamiseks ja kiiremaks paranemiseks võib kasutada kaitsvat salvi, mida tuleks määrida peale igat imetamist. Samuti aitab nibu paranemisele kaasa oma piim, millel lastakse rinnanibul ära kuivada.

Kõige tavalisem soojuskao põhjus vastsündinutel on, et nahka ei kuivatata korralikult pärast vannitamist. Vastsündinu kaotab soojust ka siis, kui ta mähkmevahetuse ajal asetada külmale alusele või kui voodi kõrvale on pandud õhukonditsioneer. Pereõde näitab koduvisiidi käigus, kuidas riietusega vastsündinu kehatemperatuuri reguleerida ning kuidas õigesti kehatemperatuuri mõõta. Samuti on oluline jälgida vastsündinu naha värvust, temperatuuri, et saada aru, kas lapsel on külm või palav. Vastsündinu riided peavad olema kerged, naturaalsest materjalist, kergesti pestavad. Materjalid peavad hoidma vastsündinut soojas ja laskma nahal hingata. Riideid peab pesema õrnale nahale mõeldud pesemisvahenditega. Vastsündinul on enamasti vajalik õhuke lisakiht riietust, müts ning kerge tekike, et kehatemperatuuri hoida.

Suvel on oluline vastsündinut päikesekiirguse eest kaitsta. Oluline on hele looduslikust materjalist mütsike. Ka teised riided peavad olema looduslikust materjalist, kuna need tunduvad nahal jahedamad. Kuuma ilmaga ei ole vaja kihilist riietust. Soojas toas viibides piisab, kui vastsündinul on päeval seljas särgike, kombinesoon, mähe ning öösel mähe, särgike, vajadusel sokid. Vastsündinu riided ei tohi pigistada ega olla liiga tihedalt ümber.

Talvel on villane kõrvukattev müts vastsündinul hädavajalik riideese. Kui vastsündinu ei ole veel õppinud siputama, peab kombinesoon/magamiskott olema sooja voodriga, vältimaks külmakahjustust sõrmedes ja varvastes. Vastsündinu sülle võtmine, kallistamine, nahk-naha-vastas kontakt aitavad vältida soojuskadu.

Kõik vastsündinud nutavad 2-3 tundi ööpäevas, 30-40% isegi rohkem. Rahutuse põhjuseks võivad olla valed hooldusvõtted, unerežiim, vastsündinu toitmine ja ema toitumine, imetamistehnika, haigus, ebamugavustunne. Vastsündinud otsivad pidevalt füüsilist lähedust vanemaga, et end turvaliselt tunda. Nuttu saab leevendada last rahustades, näiteks sülle võtmisega.

Stress, mis tekib vastsündinu rahutu olekuga seoses, muudab ema enda suhtes kriitiliseks ning vähendab enesekindlust. Ühiskondlik surve muudab olukorra veelgi stressirohkemaks. Ema peaks olema õnnelik ja suutma kiiresti kohaneda. Sageli emad suruvad enda vajadused alla, et pakkuda vastsündinule paremat hoolitsust, kuid kui ema on halvas tujus, siis on ka vastsündinu halvas tujus.

Vastsündinud magavad 16 tundi ööpäevas. Unetsüklid ja uneaeg on seotud kesknärvisüsteemi arenguga, samuti toiduaegadega ja toidu kogusega ühel toitmiskorral. Vastsündinu magab, kui tal on kuiv mähe ja õige temperatuuriga tuba. Öösel ärkvel olemine on normaalne. Vastsündinud, kes päeval väga palju magavad, on öösiti rahutumad. Päevasteks uinakuteks sobib hästi värske õhk. Vastsündinud magavad õues hästi. Uneaegade reguleerimiseks on oluline rutiin. Õhtune vannitamine ja toitmine peaksid toimuma iga päev samal ajal.

Pereõe koduvisiidi käigus saab ema tuge, mis muudab ta enesekindlamaks ning julgustab rahutu vastsündinuga rohkem tegelema, leidmaks nutule lahenduse. Koduvisiidi käigus on võimalus märgata meeleoluhäirele viitavaid tunnuseid, mis mõjuvad negatiivselt nii vastsündinule kui ka emale. Vastsündinul tekib esimesena side alati emaga. Puhanud ja rõõmsameelne ema, kes on kohanenud enda olukorraga ning on enesekindel oma tegevuses, tagab vastsündinule parima võimaliku arengu.

Artikkel põhineb Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis valminud lõputööl.

Kasutatud kirjandus:

Aleksandrowicz, D. R. (2010). Early emotional development and the developmental matrix. Archives of Psychiatry and Psychotherapy, 1, 16.
Allen, P. J., Forsythe, E. S. (2013). Health Risks Associated with Late-Preterm Infants: Implications For Newborn Primary Care. Pediatric Nursing, 39 (4), 199-200.
Blume-Peytavi, U., Hauser, M., Stamatas, G., Pathirana, D., Bartels, N.G. (2012). Skin Care Practices for Newborns and Infants: Review of the Clinical Evidence for Best Practices. Pediatric Dermatology, 29 (1), 2-14.
Bomer-Norton, C. (2014). Breastfeeding: A holistic Concept Analysis. Public Health Nursing, 1 (31), 88-96.
Cousins, Y. (2014). Wound care considerations in neonates. Nursing Standard, 28 (46), 61-62.
Greenland, K., Iradati, E., Ati, A., Maskoen, Y. Y., Aunger, R. (2013). The context and practice of handwashing among new mothers in Serang, Indonesia: a formative research study. BMC Public Health, 13 (1), 1; 9.
Hjälmhult, E., Lomborg, K. (2012). Managing the first period at home with a newborn: a grounded theory study of mothers’ experiences. Scandinavian Journal of Caring Sciences, 26 (4), 656-660.
Jõe, L., Raju, K., Ponder, L., Puusepp, K., Ahonen, P., Raid, U. (2010). Kätehügieeni standard. Tallinn.
Kanisek, S., Prlic, N., Barac, I., Nemet, L. D. (2015). Differences in newborn umbilical cord care. Medicinski Glasnik, 12 (2), 184.
Kõvermägi, S. (2012). Naiste vajadused emadushoolduses seoses sünnitusjärgse koduvisiidiga ja nende vajaduste rahuldatus. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.
Leurer, M. D., Misskey, E. (2015). Be positive as well as realistic: a qualitative description analysis of information gaps experienced by breastfeeding mothers. International Breastfeeding Journal, 10 (1), 5-7.
Levene, M., Tudehope, D., Sinha, S. (2008). Essential neonatal medicine. USA: Blackwell Publishing.
Liu, C-C., Chen, Y-C., Yeh, Y-P., Hsieh, Y-S. (2012). Effects of maternal confidence and competence on maternal parenting stress in newborn care. Journal of Advanced Nursing, 68 (4), 908-909.
Lunze, K., Hamer, D. H. (2012). Thermal protection of the newborn in resource-limited environments. Journal of Perinatology, 32, 317-318.
Talvik, I., Vibo, R., Metsvaht, T., Männamaa, M., Jüri, P., Heidmets, L.T., Hämarik, M., Talvik, T. (2002). Raputatud lapse sündroom. Eesti Arst, 81 (1), 23.
Terve lapse jälgimise juhend. (2009). Eesti Haigekassa.
Uibo, O., Grünberg, H., Raukas, R., Voor, T. (2012). Imiku toitumisjuhis. Patsiendijuhis. Eesti Lastearstide Selts.