Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

Peavalud ja nendega toimetulek

Egle Türk, peavaluõde, MSc

„Hariduse eesmärgiks ei ole ainult teadmised vaid ka oskus neid rakendada.“
Herbert Spencer

Peavalud on üheks sagedasemaks neuroloogiliseks häireks kogu maailmas. Vaatamata sellele ravib ennast 50% peavaludega patsientidest ise pöördumata kordagi arsti poole. Seetõttu on oluline peavaludega patsientidele informatsiooni jagamine peavaludest ja ravivõimalustest. (Steiner jt 2011).

freeimages.co.uk medical images

Primaarsed peavalud nagu pingetüüpi peavalu, migreen, kobarpeavalu ei ole ainult piinarikkad, vaid sagedased peavalud ja hirm järgmise peavaluhoo ees võivad mõjutada inimeste elukvaliteeti, põhjustades puuet, mõjutades sotsiaalset-, tööalast- ja pereelu, tekitades majanduslikke raskusi. Kaotatud tööpäevade tõttu läksid 2010a andmetel peavalud Euroopas maksma 40 biljonit eurot. (About headache). Peavalu võib olla ka mõne teise haiguse sümptom. Tänapäevane tõenduspõhine meditsiin pakub leevendust peavalude korral. (Headache disorders). Ühel inimesel võib esineda mitu erinevat peavalu liiki. Hea on omada infot oma tervisehäire kohta, kuid diagnoosib ja õige ravi määrab arst. Individuaalsete ravisoovituste osas konsulteerida oma raviarsti või õega.

PRIMAARSED PEAVALUD
PINGETÜÜPI PEAVALU
Pingetüüpi peavalud on väga levinud üldpopulatsioonis ulatudes erinevate uuringute järgi 30% kuni 78%, omades väga kõrget sotsiaal-majanduslikku mõju. Pingetüüpi peavalu on tavaliselt mõlemapoolne, pressiva või suruva iseloomuga (mitte pulsseeriv), kerge või mõõduka intensiivsusega, võib kesta 30 min kuni 7 päeva. Valu ei intensiivistu kehalise aktiivsusega ja tavaliselt ei kaasne iiveldust, kuid valgus-või mürakartus võib esineda. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Elukvaliteeti mõjutavad enam sagedased ja kroonilised pingetüüpi peavalud. Pingetüüpi peavalu võib vallandada emotsionaalne pinge või füüsiline pinge lihastes, ebaregulaarne toitumine, kohvi või kofeiini sisaldavate jookide ülemäärane tarbimine, vedelikupuudus, unehäired, liiga vähe või liiga kaua magamine, vähene liikumine, psühholoogilised probleemid (Bendtsen 2009).

Pingetüüpi peavalu ravi
Leida peavalu põhjus. Vajadusel tarvita valuvaigisteid, kuid mitte liiga sageli – Aspiriin, Ibuprofeen on enamasti efektiivsed episoodiliste pingetüüpi peavalude korral. Paratsetamool on vähem tõhus, kuid sobib mõnedele inimestele. Sagedaste ja krooniliste peavalude korral tuleb jälgida valuvaigistite kasutamise sagedust, et ennetada ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu teket. Abi võib olla preventiivsest ravist. Kroonilise pingetüüpi peavalu korral on valuvaigistid sageli ebaefektiivsed. (Bendtsen jt 2011).

Mittefarmakoloogiline ravi:
• Info haiguse olemusest
• Vallandavate tegurite leidmine ja võimalusel nende vältimine. (Bendtsen jt 2011).
• Psühholoogiline ravi
Efektiivsed on järgnevad kolm psühhoteraapia meetodit:
Relaksatsiooni eesmärk on aidata patsiendil ära tunda ja kontrollida pinget, mis tekib igapäevategevuste käigus. Patsient pingestab ja seejärel lõdvestab erinevaid lihasgruppe.
EMG biotagasiside – Biotagasiside eesmärk on aidata patsiendil ära tunda ja kontrollida lihaspingeid, pakkudes pidevat tagasisidet lihaste aktiivsusest. Seansid sisaldavad kohanemis faasi, põhifaasi, treening faasi, kus toimub tagasiside ja enesekontrolli faasi, kus patsient harjutab lihaspingete kontrollimist ilma tagasisideta.
Kognitiiv käitumusliku teraapia eesmärk on õpetada patsiendile ära tundma mõtteid ja uskumusi, mis tekitavad stressi ja süvendavad peavalu. Need mõtted vaidlustatakse ja asendatakse positiivsete alternatiividega. Kasutatakse erinevaid harjutusi nagu näiteks olukorra vaatamine läbi teise inimese vaatekoha, otsides ise uusi võimalikke lahendusi olukorrale või kavandades käitumuslikke muutusi. Kognitiiv käitumuslikust teraapiast võib olla enam abi patsientidele, kellel on psühholoogilisi probleeme või afektiivset distressi. Biotagasisidest ja relaksatsioonist võivad enam abi saada liigse pinge all kannatavad patsiendid. (Bendtsen 2009).
• Füsioteraapia on sagedane mittefarmakoloogiline meetod pingetüüpi peavalude ravis, sisaldades nii kehaasendi korrigeerimist, relaksatsiooni, võimlemisharjutusi jne. Efektiivsem on mitme meetodi kombineerimine nagu näiteks massaaz, relaksatsioon ja võimlemisharjutused. (Bendtsen 2009).

Mida saab ise teha pingetüüpi peavalude ennetamiseks?
• Lõõgastu – Puhkepausid, massaaž või soe vann, jalutamine, mõõdukas liikumine aitavad igapäevasest rutiinist välja tulla ja võivad olla abiks ka peavalu sageduse vähendamisel.
• Stressiga toimetulek – Kui Teil on stressirikas töö või puutute kokku stressolukorraga, mida ei saa vältida, proovige võimaliku peavalu ennetamiseks hingamis-või relaksatsiooni harjutusi.
• Regulaarne mõõdukas liikumine – Pingetüüpi peavalu esineb sagedamini füüsiliselt mitteaktiivsetel inimestel võrreldes füüsiliselt aktiivsete inimestega. Liikumine võiks kujuneda igapäeva rutiiniks – jaluta, lifti asemel kasuta treppi jne.
• Depressiooni esinemisel otsige arstiabi ja pidage kinni arsti poolt määratud raviplaanist.
• Peavalupäevik – Sagedaste või krooniliste peavalude korral pidage peavalupäevikut, mis aitab diagnoosi püstitamisel, vallandavate tegurite leidmisel, ravi efektiivsuse hindamisel ja peavalude sageduse jälgimisel. (Bendtsen jt 2011, Aids for management of common headache disorders in primary care 2007).

MIGREEN
Migreen on üheks peamiseks puuet põhjustavaks primaarseks peavaluks kogu maailmas. Epidemioloogiliste uuringutega on leidnud kinnitust kõrge migreeni sotsiaal-majanduslik ja personaalne mõju valu kannatajale. Ravimata võib migreen kesta 4-72 tundi. Migreenile on iseloomulik tavaliselt ühepoolne, pulsseeriv, mõõdukas kuni väga tugev peavalu, mis süveneb füüsilisel aktiivsusel, kaasuda võib iiveldus ja/või valgus- mürakartus. Migreen võib olla nii auraga kui aurata, ka ühel inimesel võib esineda mõlemaid vorme. Ca 20% migreeni patsientidest võivad kogeda 5-60 min enne valu või valu ajal aurasümptomeid, kas nägemis-, kõne- või tundlikkuse häireid. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Migreenil võib esineda perekondlikku eelsoodumust. Mõnedel migreeni patsientidel võivad migreeni vallandada teatud toiduained (ca 20% patsientidest), söögikordade vahelejätmine, vähene vedelikutarbimine, alkohol, üle-või alamagamine, intensiivne treening, ere või vilkuv valgus, kuum ilm, tugevad lõhnad, stress, pingelangus, hormonaalsed põhjused jne (Aids for management of common headache disorders in primary care 2007). Migreen on krooniline haigus, mida täielikult välja ravida ei ole võimalik, kuid sellega on võimalik õppida elama. Migreeni sagedus elu jooksul võib olla ka ühel inimesel erinev.

Migreeni ravi
Migreeni ravi jaotatakse valuhoo raviks ja preventiivseks raviks. Valuhoo ravi tähendab apteegis müüdavate valuvaigistite manustamist valu ajal või kui need ei ole efektiivsed, saab arst määrata spetsiaalsed migreeni valu ja sümptome leevendavad valuvaigistid- triptaanid. Valuvaigisti on soovitav võtta kohe valu tekke alguses piisavas koguses. Eelistatud on vees lahustuvad või suus sulavad ravimvormid, kuna nende mõju avaldub kiiremini. Preventiivne ravi on näidustatud patsientidele, kellel esineb enam kui 2 migreenihoogu kuus, kes tarbib valuvaigisteid 2 või enam korda nädalas, kelle elukvaliteet on migreeni tõttu tõsiselt häiritud või kellel valuvaigistid ei leevenda migreenihoogu. (Aids for management of common headache disorders in primary care 2007). Mittefarmakoloogilistest meetoditest võib abi olla migreeni toetava ja täiendava ravina. Mittefarmakoloogilisi meetodeid on kasutatud, kui ravimeid ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada näiteks ravimite kõrvaltoimed, rasedus, allergia, mõned teised kaasuvad haigused, ravimid ei too soovitud efekti jne (Non-drug Treatments for Migraine).

Mittefarmakoloogiline ravi:
Migreeni sageduse vähendamine
• Alusta hommikut teraviljaga, eelistatult täistera kaerahelvestega. Madala glükeemilise indeksiga teravili hoiab veresuhkru taseme stabiilsena, täiskõhutunne püsib kauem.
• Söö 5 toidukorda päevas – 3 põhitoidukorda ja 2 vahepala. Päeval võiks süüa iga 4 tunni järel, öine söömisevaba periood ei tohiks ületada 12 tundi. Kui tööiseloomu tõttu ei ole võimalik lõunat süüa, siis vaheta see vahepalade vastu, mis on ikka parem, kui tühja kõhtu kannatada. Põhitoidukord söö esimesel võimalusel.
• Võimalusel väldi ainult neid migreeni vallandavaid tegureid, mis Sinul migreeni esile kutsuvad. Võib juhtuda, et alati ei ole vallandavad faktorid välditavad.
• Piira kofeiini tarbimist piirdudes kuni 200 mg kofeiiniga päevas. Arvesta nii toidu, joogi kui ravimite kofeiini sisaldust.
• Tarbi puhast vett. Organismi ööpäevane vedeliku vajadus on ca 30 ml/kg. Siia on arvestatud ka toiduga saadav vedelik. Veerikkad on ka puu-ja köögiviljad.
• Loobu või pea piiri alkoholi kasutamisel.
• Väldi kestvat stressi või ärevust – stressijärgne pingelangus võib olla üheks migreeni vallandavaks teguriks. Lühiaegsed puhkepausid päeval vähendavad stressi kuhjumist. Planeeri igasse päeva aega enda jaoks.
• Pea kinni korrapärasest uneajast sõltumata puhkepäevadest või riigipühadest – liiga kaua või liiga vähe magamine võib mõnedel migreeni patsientidel olla migreenihoo vallandajaks.
• Väldi halba kehaasendit: Ergonoomika: kodus või tööl
Jälgi ja vajadusel korrigeeri oma kehaasendit telefoniga rääkides, arvutit kasutades, autoga sõites jne.
(Kernick jt. 2009).
• Regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus
• Kognitiiv käitumuslik teraapia
• Biotagasiside

KOBARPEAVALU
Kobarpeavalu on tugev, ühepoolne valu silma ümber või oimukohal, ravimata kestab 15-180 minutit ja võib esineda 1 kord ülepäeviti kuni 8 korda päevas. Valuga võib kaasneda pisaravool, ninakinnisus, nohu, lauba ja näo higistamine, pupillide kitsenemine, laugude allavaje ja/või silmalaugude turse ja/või rahutus või agiteeritus, rahulikult lamada ei saa. (European Headache Federation eHeadache school; The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Valuhood tekivad seeriatena kestes nädalaid või kuid, vaheldudes valuvabade perioodidega, mis võib olla kuid või aastaid. Ca 10-15% patsientidest on krooniline kobarpeavalu, millel ei ole valuvabasid perioode. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Kobarpeavalu periood kestab tavaliselt 6 nädalast kuni 3 kuuni. Valu perioodil võib valu provotseerida alkohol, nitroglütseriin või päevased uinakud. Kobarpeavalu esineb ca 1 inimesel 1000-st. Algus on tavaliselt 20-40 aastates, kuid võib olla ka lastel. Teadmata põhjusel esineb meestel 2-3 korda sagedamini kui naistel. Kobarpeavalu mõjutab patsiendi sotsiaalset-, töö-ja pereelu. Täpne põhjus ei ole teada. Kobarpeavalu tsükliline iseloom annab alust seostada teda „bioloogilise kellaga“, mis asub hüpotaalamuses. (European Headache Federation eHeadache school). Ägeda valu korral on efektiivne hapnikravi haiglatingimustes, Sumatriptaan subkutaanselt. Preventiivseks raviks kasutatakse Verapamiili jt. ravimeid. (Aids for management of common headache disorders in primary care 2007). Valuvaigistid ei ole efektiivsed, kuna nende toime saabub liiga aeglaselt (European Headache Federation eHeadache school).
Mittefarmakoloogiline ravi:
Mõned elustiili muudatused võivad vähendada peavalu sagedust ja tugevust.
• Vältige pealelõunaseid või õhtuseid uinakuid
• Hoiduge suurematest muudatustest magamisharjumustes
• Vältige alkoholi kobarpeavalu perioodil
• Vabanege suitsetamisest. Ca 65% kobarpeavaluga patsientidest on suitsetajad. (European Headache Federation eHeadache school).

Harvem esinevaid primaarseid peavalusid:
• Primaarne köhapeavalu
Peavalu teket provotseerib köha, valu tekib äkki, võib kesta 1 sekundist kuni 2 tunnini. Harv peavalu, ca 1% elanikkonnast. Primaarne köhapeavalu on tavaliselt kahepoolne, esineb enamasti üle 40 aastastel inimestel. Oluline seos on köha sageduse ja peavalu tugevuse vahel. Kuni 2/3 patsientidest kaasub vertiigo, iiveldus, unehäired. Raviks saab arst määrata retseptiravimi Indometatsiini. Köhapeavalu sündroom on sümptomaatiline ca 40% patsientidest. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).
• Primaarne füüsilise koormuse peavalu
Peamiselt kuuma ilmaga või kõrgmäestiku tingimustes, suure füüsilise koormuse korral. Enamasti pulsseeriva iseloomuga peavalu. Kestus kuni 48 tundi. Migreeniga patsiendid on vastuvõtlikumad selle peavalu liigi osas. Efektiivne on preventiivne ravi Indometatsiiniga. Esmakordsel avaldumisel on vajalik välistada teised põhjused. Vältida peavalu tekitavat koormust. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).
• Külmapeavalu
Üldine peavalu pärast katmata pea kokkupuudet väga madala keskkonna temperatuuriga (nt väga külm ilm, sukeldumine külmas vees, krüoteraapia). Kaob 30 minuti jooksul, kui külma stimulatsioon eemaldada. Mõned patsiendid tunnevad tugevat, lühiajalist, torkivat peavalu otsmiku keskel, kuigi valu võib olla ka ühepoolne ja silma ümber või oimukohal. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).
„Külma jäätise peavalu”
Lühiaegne peavalu otsmiku või oimu piirkonnas, võib olla intensiivne, mis vallandub külma joogi või söögi (tahke, vedel või gaasiline) manustamisel. Valu kaob 10 minutiga, kui külma stimulatsioon eemaldada. Esinemissagedus on märkimisväärne üldpopulatsioonis, sageli võib olla migreeni patsientidel. Peavalu kogenud patsientidel ennetamiseks mitte tarbida külmi jooke või sööke, vaid lasta eelnevalt soojeneda toatemperatuuril. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).
• Primaarne „lõikav” peavalu
Uuringute järgi kestab 80% torgetest 3 sekundit või vähem, harvem 10-120 sekundit. Valuhoogude sagedus on madal, 1 või mõned korrad päevas. Harva tekivad valud korduvalt üle päeva. Valu võib liikuda ühest pea piirkonnast teise, ainult 1/3 patsientidest on valu kindlas kohas, sagedamini otsmikul. Peavalu esineb sagedamini migreeni patsientidel, sel juhul on valud migreeniga samal pea poolel ja kobarpeavaluga patsientidel. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).
• „Mündipeavalu”
Valu on väga erineva kestusega, kuid sageli krooniline, esineb
peanahal väiksel piiratud alal. Valulik piirkond võib asuda ükskõik millises pea piirkonnas, kuid sagedamini kiirupiirkonnas. Valu intensiivsus on tavaliselt kerge kuni mõõdukas,
kuid aeg-ajalt tugev. Kestvus on väga varieeruv: kuni 75%
juhtudest on häire krooniline (kauem kui 3 kuud), kuid on ka
kirjeldatud kestvusega sekundid, minutid, tunnid
või päevad. Kahjustatud piirkonnas võib olla tundlikkuse häireid: ülitundlikkus, valu, tundlikkuse vähenemine jne. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).
• Hüpniline ehk „äratuskella” peavalu
Sageli korduvad peavaluhood, mis äratavad unest ja kestavad 15 minutist kuni 4 tundi. Kestavad vähemalt või rohkem kui 10 päeva kuus üle 3 kuu. Tavaliselt algab üle 50 aastastel inimestel, kuid võib olla ka noorematel. Sagedamini naistel. Valu on tavaliselt kerge kuni mõõdukas, tugevat valu on teatanud 1/5 patsientidest. Kahepoolne valu on umbes 2/3 juhtudest. Valu kestus on tavaliselt 15-180 minutit, kuid vahel kauem. Vahel kaasub iiveldus. Raviks on kasutatud liitiumi, kofeiini, melatoniini või Indometatsiini. Efekiivne on ka tass kohvi – ärgates tugeva valuga või profülaktiliselt enne magama jäämist. Ägeda valu ravis ei ole efektiivsed mittesteroidsed põletikuvastased vahendid ehk NSAID-d, Paratsetamool, opiaadid. Triptaanid võivad olla efektiivsed üksikjuhtudel. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).
• Uus igapäevane peavalu
Püsiv peavalu, mille algus võib olla selgelt meeles. Valul puuduvad iseloomulikud tunnused, võib olla tunnuseid nii migreenist, pingetüüpi peavalust või mõlemast. Kestus üle 3 kuu. Tüüpiliselt ilma varasema peavalu anamneesita. Põhjusteks võivad olla krooniline migreen, krooniline pingetüüpi peavalu või hemicrania continua. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).

SEKUNDAARSED PEAVALUD
Sekundaarseid peavalusid ravitakse koos põhihaigusega.
RAVIMITE LIIGTARBIMISEST TINGITUD PEAVALU
Peavalu, mis on enam kui 15 päeva kuus eelneva peavalu diagnoosiga patsiendil. Ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu võib tekkida, kui tarbida tavalisi analgeetikume enam kui 15 päeva kuus või kombineeritud analgeetikume, triptaane, opiaate enam kui 10 päeva kuus vähemalt 3 kuud järjest. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Esinemissagedus maailmas on 3%, naistel rohkem kui meestel. Valu on tugevam hommikul ärgates ja peale füüsilist pingutust. Raviks tuleb sõltuvalt ravimist kas järk-järgult vähendada või lõpetada liigtarbitud valuvaigisti kasutamine. (Aids for management of common headache disorders in primary care 2007).

Peavalud võivad kaasneda veel:
• kõrgvererõhuga
• ninakõrvalurgete põletikuga
• infektsioonidega (nt meningiit, aju abstsess jne)
• viirustega
• kaela või pea traumaga
• aneemiaga
• hambapõletiku, lõualuude häiretega
• glaukoomiga
• ainevahetushäiretega (nt uneapnoe, dialüüs, feokromotsütoom, hüpotüreoidism jne)
• ravimite kõrvaltoimed
• pea või kaela veresoonte probleemidega (nt ajuinfarkt, aneurüsm, arteriit, ajuverejooks jne)
• kasvajatega
• psühhiaatriliste probleemidega jne. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).

NN. „PUNASED LIPUD” EHK ARSTIABI OTSIDA KOHE, KUI:
• Peavaluga kaasnevad neuroloogilised sümptomid nagu lihasnõrkus, mäluhäired, iseloomu või käitumise muutumine, kukla kangestus, teadvuse häired jne.
• Kui tekib uus või ootamatu peavalu, mida varem ei ole olnud
• Peavalu ebatüüpilise auraga (aura kestvus üle 1 t või lihasnõrkus)
• Aura, mis tekib esmakordselt kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutajal
• Esmakordne peavalu algus või varasema peavalu muutumine üle 50 a inimestel
• Esmakordne peavalu nooremal kui 10 a lapsel
• Kestev hommikune peavalu koos iiveldusega
• Progresseeruv peavalu, mis kestab nädalaid või kauem
• Peavalu, mis kaasneb kehaasendi muutusega
• Uus peavalu vähi diagnoosiga või HIV patsiendil. (Guidelines for All Healthcare Professionals in the Diagnosis and Management of Migraine, Tension – Type Headache, Cluster Headache, Medication-Overuse Headache 2010).

Sagedaste, igapäevast elu häirivate peavaludega või varem esinenud peavalu iseloomu muutusel pöörduda (pere)arsti poole, et välja selgitada peavalu põhjus. Apteegist ravimeid või toidulisandeid ostes küsi apteekrilt nõu, kuidas need sobivad Sinu poolt tarvitatavate teiste ravimite või toidulisanditega. Ka võid nõu küsida oma perearstilt-või õelt. Ära unusta lugeda ka tarvitatavate ravimite infolehti. Peavalude korral valuvaigisteid tarbides kehtib „valuravi redeli” reegel nagu kroonilise valuravigi puhul ehk ravimid vastavalt valu tugevusele. Sagedaste peavaludega pidada peavalupäevikut, mis aitab hinnata ravi efektiivsust, peavalude iseloomu ja sagedust, valuvaigistite tarbimise sagedust jne.

Valuvaba elu!

KASUTATUD ALLIKAD
• About headache. European Headache Alliance.
http://www.europeanheadachealliance.org/about-headache/
• Aids for management of common headache disorders in primary care. (2007). Lifting The Burden: The Global Campaign to Reduce the Burden of Headache Worldwide. European Headache Federation, World Health Organization. J Headache Pain 8:S1.
• Bendtsen, L. (2009). Drug and Nondrug Treatment in Tension-type Headache. Therapeutic Advances Neurological Disorders. May; 2(3): 155–161.
• Bendtsen, L; Lampl, C; Al Jumah, M; Jensen, R. Chapter 21-22. Management of Tension-Type Headache. What to Tell Patients About Tension-Type Headache. p 295-310. (Martelletti, P; Steiner, T.J. (2011). Handbook of Headache Practical Management. Springer. Lifting The Burden, World Health Organization.)
• Guidelines for All Healthcare Professionals in the Diagnosis and Management of Migraine, Tension – Type Headache, Cluster Headache, Medication-Overuse Headache. (2010). British Association for the Study of Headache (BASH).
• Headache disorders. World Health Organization.
http://www.who.int/topics/headache_disorders/en/
• Headache disorders. (2012). World Health Organization.
• Kernick, D; Goadsby, P.J.(2009). Headache: a practical manual. Chapter 5: Migraine treatment, p 96. Oxford University Press.
• Non-drug Treatments for Migraine. Migraine Research Foundation.
http://www.migraineresearchfoundation.org/pdf/Non-Drug%20Treatments%20.pdf
• Steiner, T.J; Stovner, L.J; Dua, T; Birbeck, G.L; Jensen, R; Katsarava, Z; Martelletti, P; Saxena, S. (2011). J Headache Pain, 12:501–503. Time to act on headache disorders.
• The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition (beta version). (2013). Headache Classification Committee of the International Headache Society (IHS). Cephalalgia 33(9) 629–808.
• European Headache Federation eHeadache school. (2014). Cluster Headache: Clinical Presentation and Treatment Options.