Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

Söömishäire käes kannataja õendusabi

Söömishäirete osakonna õde Mare Torim

Söömishäire on salakaval haigus, mis kimbutab nii lapsi, naisi kui mehi. Samuti ei küsi haigus vanust. Söömishäiret on võimalik ravida ning kontrolli all hoida. Krooniliste ja raskemate juhtumite puhul ei ole ravi aga alati tulemuslik ning võib haige jaoks lõppeda isegi surmaga. Suremus anoreksia puhul arvatakse olema kuni 5%.

anoreksia

Mis on anoreksia?

Antud häire puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Häire avaldub alatoitumises ning sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraažiga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Inimesed, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega.

Loe lisaks: http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Anoreksia_PS.pdf

Mis on liigsöömine?

Liigsöömise juures on olulised nii söömise üle kontrolli kaotamise tunne kui ka söödud toidu kogus. Objektiivse liigsöömise all peetakse silmas olukorda, kus inimene tunneb, et kaotab söömise üle kontrolli ja sööb ka kõrvalvaataja meelest liiga suure koguse toitu (mis sisaldab vähemalt 1000 kcal, aga sageli mitmeid tuhandeid kilokaloreid). Subjektiivse liigsöömise puhul peab inimene ise oma söömist ülemääraseks ja kontrollimatuks, aga kõrvalvaataja meelest on tegemist tavalise toidukogusega. Nii subjektiivse kui objektiivse liigsöömisega kaasenb süü- ja ebaõnnestumise tunne ning vajadus oksendada või muul viisil kehakaalu ja söömist kontrollida.

Mis on buliimia?

Lühidalt öeldes tähendab buliimia liigsöömise ja näljutamise nõiaringi, mille peamine probleem on korduv kontrollikaotus söömise üle. Lisaks iseloomustab buliimiat püüd end ülemäärasest toidust ühel või teisel viisil vabastada. Buliimiaga kaasneva ülesöömishoo ajal söödava toidu hulk on tavaliselt suurem kui tervel inimesel mis tahes olukorras. Pärast liigsöömishoogu püütakse ülemäärasest toidust ja häbitundest vabaneda erinevate trikkide abil: kutsutakse esile oksendamine, tühjendatakse soolestik klistiiri või ravimite abil, paastutakse või harrastatakse aktiivselt sportlikku liikumist.

Loe lisaks: http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/buliimia_PS.pdf

Alates 2005. aasta aprillist töötab SA Tartu Ülikooli Kliinikumis, Psühhiaatriakliinikus ainus spetsialiseeritud ravimeeskonnaga söömishäirete osakond Eestis. Söömishäire ravi toimub kahes etapis, nii statsionaarselt kui ambulatoorselt. Ravitakse patsiente, kellel on diagnoositud anoreksia, buliimia või liigsöömishäire. Ravile suunamine toimub nii psühhiaatrite, kui perearstide kaudu.

http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/stuktuur-ja osakonnad/psuehhiaatriaosakond/soeoemishaeirete-keskus

Söömishäirega inimese põhiravimiks on regulaarne tasakaalustatud toitumine. Statsionaarses ravis tegelevad õed igapäevaselt ravitoitumise jälgimise, suunamise ja toetamisega. Ravi ajal on haige seisundi hindamise jaoks oluline muu hulgas ka kaalumine, et näha selle dünaamikat. Raskemas seisundis haigele on vajalik etapiline toetav haiglaravi, mille kestvus sõltub haige kehakaalust, sümptomitest ja tervislikust seisundist. Ravi eesmärgiks on suurendada haige motivatsiooni läbi tervislike toitumisharjumuste kehakaalu parandama. Ravi pikkus sõltub ka inimese motvatsioonist ja tervislikust seisundist, mida hindab psühhiaater.

Ravi üheks osaks on grupiteraapiad, mida viivad läbi vastavat kvalifikatsiooni omavad õed. Grupiteraapiate käigus õpitakse emotsioonide reguleerimist, probleemide lahendamist, kehtestamist jne. Grupiteraapia teiseks oluliseks osaks on kindlasti ühine toiduvalmistamine. Haigetel on võimalus ravil viibides õdede jälgimisel valmistada üheskoos vahepalasid. Retseptid kooskülastatakse eelnevalt õdedega. Mõnikord käivad õed koos haigetega kohvikus vahepala söömas. Toidu valmistamine ja väljas söömine on raviseisukohast olulised seetõttu, et tihtipeale söömishäire all kannatajatel puuduvad oskused ise toitu valmistada ning samuti esinevad näiteks  ärevus ning hirm väljas süüa või viibida võõras keskkonnas.

Samuti kuulub õdede tööülesannete hulka haigete liikumispiirangu jälgimine. See on oluline seetõttu, et alakaaluline patsient ei kulutaks liigselt energiat. Liigne füüsiline tegevus takistab patsiendi kehakaalu paranemist. Ravil viibides on võimalik igal ajal õe poole pöörduda erinevate  küsimuste, murede, raskuste korral, mis on ravi vältel tekkinud.

Uuringutest on selgunud, et söömishäirete all kannatajad ise peavad paranemisprotsessis väga oluliseks teguriks lähedaste inimeste toetust. Paljude meelest on tähtis ka nende endi üldine küpsemine, mis aitavat söömishäirest vähehaaval vabaneda. Samuti peavad nad oluliseks paranemismotivatsiooni teket ja valmidust loobuda söömishäirega seonduvast identideedist. Seega võib öelda, et paranemine oleneb suuresti tema enda teadlikust otsusest ja motivatsioonist.

Söömishäirete õe  vastuvõtt

Ambulatoorne ravi on mõeldud neile, kes ei vaja statsionaarset ravi. Alaealine peab vastuvõtule tulema koos vanemaga või mõne teise lähedase vastutava täisealise isikuga. Õe ülesandeks on hinnata haige terviseseisundit ja analüüsida terviseriske, nõustada ja vajadusel õpetada.

Õe vastuvõtus sisaldub:

  • Terviseseisundi hindamine ja terviseriskide analüüs
  • Haige ja tema lähedaste söömishäire põhine nõustamine
  • Haige ja perekonna igapäevaelu toimetuleku edendamine
  • Kaalumine ja mõõtmine
  • Haige kehamassiindeksi (KMI)  määramine
  • Toitumispäeviku pidamise õpetus
  • Toitumissoovituste jagamine
  • Õendusprotseduuride teostamine

Söömishäirete õe vastuvõtule suunab psühhiaater. Täiendav informatsioon: http://www.kliinikum.ee/oe-vastuvott/1267-soomishairete-oe-vastuvott

Registreeruda saab klienditeeninduse telefonil 731 9100.

Söömishäirete osakonna, ravi ja suunamisvõimaluste kohta saab informatsiooni telefonil 731 8802.

Lugemissoovitus: Antud raamat on kirjutatud lihtsalt ja kirja on pandud olulisem informatsioon söömishäirete kohta. Kuidas söömishäiret ära tunda, kuhu pöörduda, kuidas abistada söömishäirega sõpra, tuttavat või iseennast. Raamat on  toimetatud käepärasesse eesti keelde.

Keski-Rahkonen, A.,  Charpentier, P., Viljanen, R. Söömishäired. Juhised lähedastele.  AS Medicina, 2010.

Olge terved ja märgake oma lähedasi!

 

mare torim Mare Torim

Kasutatud kirjandus:

Herrin, M.,  Larkin, M. (2013). Nutrition Counseling in the Treatment of Eating Disorders. Second edition.

Keski-Rahkonen, A.,  Charpentier, P., Viljanen, R. (2010). Söömishäired. Juhised lähedastele .AS Medicina.

Snell, B., Crowe, M, Jordan, J. (2010). Maintaining a therapeutic connection: nursing in an inpatient eating disorder unit. Journal of Clinical Nursing, 19, 351–358

www.kliinikum.ee

Zugai, J., Stein-Parbury, J., Roche, M. (2013). Effective nursing care of adolescents with anorexia nervosa: a consumer perspective. Journal of Clinical Nursing, 22, 2020–2029.