Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

Tasakaalustamata taimetoitluse ohud väikelapse eas

Kristin Lichtfeldt ja Geelika Luik

Viimase kursuse õenduse üliõpilased

Taimetoitlus on nähtus, kus inimese menüü koosneb ainult taimsest toidust. Välditakse kõiki loomseid produkte. Taimetoitlasi võib jagada mitmeti. Täistaimetoitlased ehk veganid on need, kes on oma toidust välja jätnud kogu loomse tooraine kaasa arvatud piima ja munad. Ovo- ehk munataimetoitlased on need, kes söövad taimset toitu ja ka muna. Lakto- ehk piimataimetoitlased on need, kelle menüüsse kuuluvad lisaks taimsetele saadustele ka piimatooted. Vähemtuntuimad on fruitariaanid ehk need kes söövad ainult puuvilju, linnuliha-taimetoitlased ning kala-taimetoitlased.

Puuviljad


Taimetoitlus on üha populaarsemaks muutuv ning ka vastastikuseid arvamusi tekitav teema kogu maailmas, kaasa arvatud ka Eestis. Kas taimetoitlus on siis kasulik või kahjulik? Juur- ja köögiviljade söömine on muidugi vajalik, kuid kasvavale ning füüsiliselt aktiivsele organismile ei pruugi ainult taimsest toidust piisata. Selleks, et taimetoitlus oleks tasakaalustatud ja tervislik, peab inimene olema nagu toitumisekspert ja väga teadlikult sööma. Lastevanemate teadlikus tasakaalustatud taimetoitlusest on tihtipeale puudulik.

Suurbritannias läbiviidud uuringu käigus selgus, et seal on hetkel täiskasvanud taimetoitlasi 12% ning arvatakse, et uueks aastaks on see juba 16-24%. Väikelapsed ei tee ise oma toitumisharjumiste suhtes valikuid, need tulevad lastevanemate otsustest. Taimetoitlastest lapsevanemad on veendunud, et nende võsukesed peavad sama menüü kasuks otsustama. Taimetoitlaste osakaal kasvab iga aastaga, kuid kas ka ühiskonna teadlikkus taimetoitlusest

Tasakaalustamata taimetoitlusest tingitud peamisteks terviseriskideks on:
*Pidev energiavaegus, mida tekitab madal toidu kaloraaž. Lapsed on tihti ärevad, väsinud, loiud, võib esineda ka depressiooni ning kasvupeetust.
*Omega-3-rasvhapete puudus, mis võib põhjustada sagedamat põletikuliste haiguste teket.
*B12 vitamiini ja raua puudus, mis võib tekitada organismis aneemiat ehk kehvveresust.
*Kaltsiumi ja D-vitamiini puudus, mille tõttu võib tihedamini haigestuda vähki, II tüübi diabeeti ja grippi.

Pereõdedel on võimalus jälgida lapse vaimset ning füüsilist arengut ning vajadusel juhtida kogu perekonna tähelepanu probleemi ennetamiseks. Pereõdede ülesanne pole sundida perekonda taimetoitlusest täielikult loobuma, vaid leida alternatiive ning lahendusi tasakaalustatud toitumiseks. Vajadusel soovitada erinevaid toitaineid ja viise lapse toitumise parendamiseks.

Lihtsaim viis näiteks energiavaeguse ennetamiseks on pidada toitumispäevikut. Väikelapse ööpäevane vajaminev kaloraaž on 850-1250 kcal. Toitumispäevikusse tuleks kirja panna kogu päeva jooksul tarbitud toidu kogus. Kaloraaži saab suurendada näiteks toorsalatile oliivi- või kreekapähkliõli lisamisega, mis ühtlasi aitab kaasa ka vitamiinide imendumisele. Samuti võib hommikupudrule juurde lisada pähkleid ja seemneid. Need nipid on head ka sellepoolest, et sisaldavad rohkelt kasulikke rasvhappeid sealhulgas Omega-3.

Raua ja B12 koguse saame me kätte peamiselt loomsest toidust. Kui aga laps liha üldse ei söö, võib liha asemel anda muna. Esimesel eluaastal on sobilik vaid munakollane, kuid edaspidi võib anda ka munavalget. Samuti võib soovitada erinevaid vitamiinipreparaate. Uuringud on näidanud, et need on efektiivsed nii ennetuses kui ka ravis. Kuigi paljud lapsevanemad ei soovi teatud põhjustel oma lastele toidulisandeid anda, tuleb siiski aru saada, et raua ja B12 vitamiini puudus võivad organismis viia tõsiste haigusseisunditeni.

D-vitamiini puuduse vältimiseks peaks rohkem viibima päikese käes. Peamised toidud, millest saab D-vitamiini on punane liha, rasvane kala (lõhe, makrell), munakollane ning piim ja piimatooted. Kuna taimetoitlased neid produkte ei tarbi, on lapsed riskirühmas. Seega oleks mõistlik kasutada vitamiini preparaate. D-vitamiini vajaliku koguse saamiseks võiks lastele vitamiinide asemel siiski pakkuda ka 1 (5g) teelusikatäis tursamaksa õli, 75 grammi lõhe, makrelli või ingerjat, 125 grammi päikesevalguse käes kasvatatud šampinjone.

Vajaliku koguse kaltsiumi saamiseks peaks väikelaps jooma näiteks 2 klaasi tavalist kaltsiumiga rikastamata piima, 75 g edam tüüpi juustu või 30 g Corn Flakes hommikusöögi helbeid, mis on samuti rikastatud kaltsiumiga. Sama koguse kaltsiumi annab ka 2 klaasi kaltsiumiga rikastatud sojapiima.

Olge terved!

geelikaGeelika Luik             kristinKristin Lichtfeldt

KASUTATUD KIRJANDUS:

Artikkel põhineb Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõputööl:
Aavik, K., Ljokkoi A., Toots, M. (2015). Vegan. Hooliv ja maitsev elu. Tallinn: Tammerraamat.
Insel, P., Turner, E., Ross, D. (2009). Nutrition. American Dietic Association. Jones and Bertlett Publishers, Canada.
Sahota, J.K., Shaw, N. (2015). Preventing Vitamine D deficiency in Children. Practice Nursing, 23(3), 126-130.
Smith, A. (2006). Veganism and osteoporosis: A review of the current literature. International Journal of Nursing Practice, 12,302-306.
Tonstad, S., Butler, T., Yan, R., Fraser, G.E. (2009). Type of vegetarian Diet, Body Weight and Prevalence of Type 2 Diabetes. Diabetes Care, 32(5), 791-796.
Taimetoitlus. (2010). Tervise Arengu Instituut.
http://www.toitumine.ee/taimetoitlus-3/
Paduraru, A., Teodora, D., Oltean, C., Trandafir, L., Mineata, A. (2014). Vegetarian diet in children. Romanian Journal of Pediatrics, 63(4), 357-361.
Ruxton, C., Derbyshire, E. (2014). Strategies to encourage healthy eating among children and yound adults. Primary Health Care, 24(5), 33-41.