Esita oma küsimus

Teie küsimusele vastatakse esimesel võimalusel!

"Minu jaoks on õendus järjepidev protsess, mille olulisemateks elementideks on empaatia, hoolivus ja oma tegevuse väärtustamine"

Külli Davel

"Minule on õenduses olulised professionaalsus ning pidev enesetäiendus, kuid sama palju ka soe ning inimlik suhtumine"

Teele Vaga

"Mulle tähendab õendus armastust elu, ümbritsevate inimeste ja oma töö vastu"

Gerli Liivet

Küünte seenhaigusega toimetulek

märts 27, 2017

Terviseõde Linda Jürisson

Küünte seenhaigus ehk onühhomükoos on seente (pärmseente, dermatofüütide ja mittedermatofüütide-hallitusseente) tekitatud infektsioon sõrme- või varbaküüntel. Küünte seenhaiguse ravi uute suukaudsete preparaatidega tundub olevat imelihtne – kõigest kolme- või neljakuuline igapäevane või -nädalane tabletivõtmine ja probleem on lahendatud. Sageli osutub aga hea ravitulemuse, st tervete küünte kasvu saavutamine palju keerulisemaks. Pärmseen tekitab esmajoones infektsiooni küüneplaadi pindmises osas ning küünenakkust põhjustav seen tungib edasi niiskesse ja varjulisse küünealusesse. 80% juhtudest on haigestunud varbaküüned.

Loe edasi

Koolistress – kooliõe pilgu läbi

oktoober 4, 2016

Annika Härmits

Kooliõde

”Koolistress ei vähene aastatega, vaid selle põhjused muutuvad.”  James, Uus-Meremaa

Poolteist nädalat tagasi viibides õpetajate toas kuulsin ühte õpetajat ütlemas „Hea et homme on spordipäev“. Selle lausega seostus hetkel vaid üks mõte, ohoo õpetajal ka juba õppeaasta alguses koolistress. Aga kuidas siis edasi? Mis kevadel saab?

Foto: morguefile.com

Loe edasi

HÄIRIV ÄREVUS

aprill 4, 2016

Vaimse tervise õde Marianne Annion

Me elame äreval ajastul. Ärevushäirete esinemissagedus aina tõuseb. Erinevaid ärevushäireid esineb isegi rohkem kui depressiooni. Ärevushäirete all kannatab igal aastal ligi 18% elanikkonnast ning kuni 30% inimestest on kogenud neid mingil ajavahemikul elus. Ärevushäire on rohkem, kui lihtsalt muretsemine või hirm esinemise ees. Ärevushäire tõttu ei suuda inimesed sageli töötada, õppida või suhelda. Erinevad hirmud ja ebarealistlik mõtlemine viib need inimesed lausa erakluseni. Ärevushäired võivad olla ka teiste psüühiliste häirete sümptomid, näiteks depressiooni või sõltuvushäirete.  Ärevushäired, nagu depressioongi, on aladiagnoositud ja -ravitud. Ärevushäire on suhteliselt püsiv seisund, kui seda ei ravita. Ärevushäire ravimata jätmine mõjutab negatiivselt inimest ennast ja seda kaudu ka ühiskonda.

Ärevus Loe edasi

Toimetulek ägeda hingamisteede viirusnakkusega

märts 3, 2016

Kiirabiõde Ragnar Vaiknemets 

Kuigi Terviseameti andmeil on viiruste levik vaikselt taandumas on haigestunute arv siiski kõrgel. Arstide poole pöördus vahemikus 15-21 veebruaril 7167 viirusnakkustesse haigestunut, neist 53% olid lapsed. Seega on haigestumise vähenemisest siiski veel vara rääkida. Viirusnakkustega puutume kokku enamvähem igal aastal. Olles ise ehk pääsenud, siis üldjuhul teatakse kedagi, kes haigestus. Töötades ise kiirabis ja toetudes nii enda kui ka oma kolleegide kogemusele võib julgelt väita, et tõhus toimetulek viirusnakkustega on rahva seas puudulik. Seetõttu usun, et kuigi sel teemal räägitakse tihti, on vaja endiselt teema üle korrata ja teadlikkust tõsta.

“Woman With A Cold” by nenetus Loe edasi

Uriini inkontinents – probleem millest ei räägita

veebruar 29, 2016

Uroloogia õde Ivi Persidski

Olen töötanud uroloogia õena juba üksteist aastat ja sellest viimased kaks olen teinud uroloogiaõe iseseisvaid vastuvõtte. Ja alles viimase kahe aasta jooksul olen aru saanud, kui levinud probleem uriini inkontinents tegelikult on ja kui vähe inimesed sellest teavad.

 Sport

Loe edasi

Salakaval lennutromboos

veebruar 25, 2016

Tromboosikabineti õde Aire Põder

Lennureisile minnes kardavad inimesed tavaliselt seda, et lennukiga võib õnnetus juhtuda ning peale õnnelikku maandumist hingatakse kergendunult, kuid paljud ei tea, et oht elule ja tervisele võib lennukisõidu tagajärgel tekkida inimese enda organismis. Lennutromboos on seisund, mille kohta peaks teadma iga praegune ning tulevane lennureisija.

Aire Loe edasi

NOORTE MEESTE TERVIS ON OHUSTATUD KEHVAST ELUSTIILIST

veebruar 22, 2016

Kiirabiõde Ragnar Vaiknemets 

Kuidas peaks mõjutama just noorte meeste tervisekäitumist, et tulevikus arsti juurde vähem asja oleks? Kas vale toitumise mõjud saab “maha joosta”?  Kui alustasin aastaid tagasi oma tööd kiirabis, olin arvamusel, et erakorraline meditsiin tegeleb peamiselt raskete traumadega. Nüüdseks pean tõdema, et suur osa kutsetest tulenevad kroonilistest terviseprobleemidest, mis on suure tõenäosusega omakorda tingitud ebatervislikest toitumis- ja elustiiliharjumustest.

Foto: R.Vaiknemets Loe edasi

Nõuanded vastsündinuga toimetulekuks

detsember 23, 2015

Kadri Kula

Viimase kursuse õenduse üliõpilane 

Pereõe koduvisiit on ette nähtud kolme päeva jooksul pärast sünnitusmajast lahkumist ning selle eesmärkideks on vastsündinu tervise, kodu, perekonna sotsiaalse staatuse hindamine ning läbi selle suhtumine vastsündinusse. Pereõe koduvisiidil on positiivne mõju nii vanemate omavahelisele suhtlusele kui ka ema-lapse positiivse sideme loomisel ja hoidmisel.

Ema lapsega Loe edasi

Tasakaalustamata taimetoitluse ohud väikelapse eas

detsember 3, 2015

Kristin Lichtfeldt ja Geelika Luik

Viimase kursuse õenduse üliõpilased

Taimetoitlus on nähtus, kus inimese menüü koosneb ainult taimsest toidust. Välditakse kõiki loomseid produkte. Taimetoitlasi võib jagada mitmeti. Täistaimetoitlased ehk veganid on need, kes on oma toidust välja jätnud kogu loomse tooraine kaasa arvatud piima ja munad. Ovo- ehk munataimetoitlased on need, kes söövad taimset toitu ja ka muna. Lakto- ehk piimataimetoitlased on need, kelle menüüsse kuuluvad lisaks taimsetele saadustele ka piimatooted. Vähemtuntuimad on fruitariaanid ehk need kes söövad ainult puuvilju, linnuliha-taimetoitlased ning kala-taimetoitlased.

Puuviljad

Loe edasi

Kümme nõuannet insuldi vältimiseks

november 3, 2015

Terviseõde Linda Jürisson

Sport

Järgnevaid nõuandeid on võimeline järgima igaüks, et vähendada riski saada insulti.

1. Kontrollige arteriaalset vererõhku. Kõrge arteriaalne vererõhk on insuldi tekkimise riskitegur.

2. Vältige stressi ja depressiooni. Inimese emotsionaalne seisund peegeldab tema tervises. Vähendades vaimset pinget, tagades hea südame-veresoonkonna seisundi ning ennetate insuldi tekkimist. Loe edasi

Õendusdiagnoosid ja nende kasu patsiendile

oktoober 23, 2015

Gerli Liivet, terviseõde ja õppejõud

14-15. oktoobril toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis esimene õendusdiagnooside konverents, kus arutati diagnooside õpetamisel ja rakendamisel esinevaid toetavaid ja takistavaid tegureid. Konverentsil osalesid õed Eestist, Lätist, Soomest, Türgist, Portugalist, Belgiast, Kreekast, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist. Elanikkonnale on õendusdiagnooside mõiste veel tundmatu, kuid maailmas on palju riike, kus neid kasutatakse ja just seetõttu, et nende rakendamisel tõuseb kasu eelkõige patsiendile.  Küsite miks

?Haigla Loe edasi

Lähedasel on neelamishäire- kuidas saaks teda kodus aidata?

oktoober 5, 2015

Hooldustöötaja Heidi Naur-Šunkina

Teie lähedasel, hoolealusel on neelamishäire. Teid vaevab küsimus, millega saaks teda kodustes tingimustes aidata?

Oma artiklis toon välja just need põhipunktid, mis olen kirjanduse, erinevate koolituste ja töökogemuse põhjal kokku kogunud nii oma töös kasutamiseks, kui ka patsiendi lähedastele jagamiseks.

neelamishäire Loe edasi

Söömishäire käes kannataja õendusabi

september 28, 2015

Söömishäirete osakonna õde Mare Torim

Söömishäire on salakaval haigus, mis kimbutab nii lapsi, naisi kui mehi. Samuti ei küsi haigus vanust. Söömishäiret on võimalik ravida ning kontrolli all hoida. Krooniliste ja raskemate juhtumite puhul ei ole ravi aga alati tulemuslik ning võib haige jaoks lõppeda isegi surmaga. Suremus anoreksia puhul arvatakse olema kuni 5%.

anoreksia Loe edasi

Rääkides meeste viljatusest

september 23, 2015

Õde Kristel Kotkas
Kas olete kuulnud: „Me oleme juba aasta aega proovinud ja ikka ei õnnestu rasestuda!?“. Tihti eeldatakse, et lõpetades rasestumisvastaste vahendite kasutamise, jääb naine rasedaks, tegelikult ei pruugi see nii olla.

Mees2 Loe edasi

Kodune õendusabiteenus

september 18, 2015

Koduõde Linda Jürisson

Koduõendusteenus on mõeldud patsientidele, kelle tervislik seisund ei nõua viibimist haiglas, kuid siiski vajab asjalikku meditsiinilist õendusabi. Koduõde osutab õendustoiminguid patsiendi kodus. Patsiendi suunamise kodusele õendusabile otsustab perearst või eriarst. Teenuse saamiseks on vajalik saatekiri, millele arst märgib terviseprobleemid, vajaliku ravi ning õde märgib õendusabi vajaduse.

Opened First Aid Kit

Loe edasi

Piimavalguallergia

august 14, 2015

Terviseõde Aleksandra Moshkina

Lehmapiimaallergia esineb umbes 2,5 protsendil lastest. Enamasti tekib piimaallergia kahel esimesel eluaastal. Lehmapiimaallergia on organismi immunoloogiline reaktsioon piimas sisaldavate valkude suhtes. Lehmapiimas on kaks peamist valku, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone:
Kaseiin – moodustab keskmiselt 80% piimavalgust.
Vadak – on juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadus – vedelik, millest on välja kurnatud kalgenenud piimavalk kaseiin.

piim2 (1)
Loe edasi

Reisimine ja reisiapteek

juuli 27, 2015

Õde Eha Valk

Reisimine kuulub meie igapäeva ellu üha rohkem. Nii äri- kui puhkusereis peaks kujunema põnevaks ja meeldivaks elamuseks, kuid samas võivad sellega kaasneda tõsised terviseriskid nii Teile kui Teie perele.

Puhkus

Loe edasi

Rästikuhammustus

juuli 13, 2015

Õde Signe Kruuse

Eesti ainuke mürgine madu on kirjurästik. Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada. Rästikuhammustus on ohtlik nii lastele kui täiskasvanutele. Ühe hammustusega võib organismi sattuda 0,02 – 0,1 ml mürki. Rästikumürk lagundab vererakke, häirib vereringetööd, häirib verehüübimist, tekitab allergilisi reaktsioone.

Vipera_Berus_Haukipudas_20110602
Loe edasi

PUUGIOHUTUID KOHTI EESTIS EI OLE

juuli 6, 2015

Õde Ingrid Karu

Puuk on meie sega- ja lehtmetsade, puisniitude ja heinamaade tavaline elanik. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi. Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõbe registreeritakse rohkem Harju-, Saare-, Pärnu-, Tartu-, Lääne-, Hiiu- ja Raplamaal. Puukentsefaliiti aga enam Harju-, Pärnu-, Saare-, Ida-Viru-, Tartu- ja Võrumaal.

Tick Loe edasi

Juba üks enesetapp on liiga palju!

juuni 17, 2015

Vaimse tervise õde  Marianne Annion

Oleme kirjutanud depressioonist ja kuidas depressioon avaldub erinevalt noorukitel, eakatel, meestel ja naistel. Nüüd võtame teema kokku kõige kurvema ja lõplikuma teemaga ja selleks on suitsiid ehk enesetapp. Kahjuks on Eesti Euroopas siutsiidide arvestuses esiridades. Tõsi, olukord on paranenud aastast 2000, kus suitsiide registreeriti 377, aastal 2013 oli meil 218 suitsiidi. Meeste suitsiidid moodustavad kolmveerandi kõikidest suitsiididest!!!

reading_phone_on_bench Loe edasi

Hooldustöötaja- kes ta on?

juuni 1, 2015

Hooldustöötaja Heidi Naur-Šunkina

Sanitar? Koristaja? Jooksupoiss? Mähkmete vahetaja? Nimetu töötaja? Ettekandja?

Hooldustöötaja on väga tähtis meeskonnaliige! Ta on erialase ettevalmistusega töötaja, kes oskab abivajajat aidata olenevalt inimese vajadustest, toetudes kutse-eetikale, õpitud oskustele ja teadmistele, suheldes vajadusel ka teiste meeskonnaliikmetega. Ta puutub kokku kõige rohkem hooldust ja abi vajava inimesega.

Hooldustöötaja Loe edasi

Eakate depressioon-salakaval haigus

mai 7, 2015

Vaimse tervise õde  Marianne Annion

Kellelegi pole uudiseks, et maailma elanikkond mitte ainult ei kasva üha kiiremas tempos, vaid ka vananeb. Hinnanguliselt on 2050. aastaks maailmas üle 60 aasta vanuseid inimesi kaks miljardit. Elanikkonna üldise vananemisega seoses suureneb ka koormus vaimse tervise valdkonna teenustele. Vanemaealiste depressioon on meie ühiskonnas üha sagedasem probleem. Kahjuks suhtuvad nii eakas ise, kui ka tema lähedased sellesse kui paratamatusse vanusega kaasnevasse tervisehädasse. Kuid masendusega ei tohiks leppida, pealegi allub depressioon vanemas eas väga hästi ravile. Enda praktikas on olnud palju juhuseid, kus tujutu ja apaatne vanainimene muutub kogukonna kandvaks jõuks. Just nii dramaatiliselt häid tulemusi on saavutatud õige raviga ja toetusega.

interesting_book Loe edasi

Allergikute kevadised mured

aprill 27, 2015
Terviseõde Aleksandra Moshkina

 Kevad. Pärast pikka külma talve, enamik meist ootavad temperatuuri tõusu ja õitsevaid taimi. Aga kui teil on astma, allergia või mõlemad, algab teie jaoks raske ja vaevarikas aeg, kuna õietolm võib põhjustada haiguse sümptomite süvenemist.

Märtsist maini on puude õitsemise aeg. Peamised hooaja puud on sarapuu, lepp ja kask. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Kask õitseb mais. Mai lõpus lisanduvad veel tamme ja võilille õietolm. Tänavune kevad saabus vara ja puude õietolmu tuvastati õhus märtsi esimeses dekaadis. Õietolmud levivad õhus kümneid kilomeetreid, nii et puud ei pea teil üldsegi mitte tagaaias kasvama.

Nartsissid Loe edasi

Elu peale infarkti

aprill 24, 2015

Kardioloogia osakonna õendsjuht Anžela Kaminskas

Lähedastel on infarkti läbielanute taastumises suur roll- haige eest aga ei tohi üle hoolitseda, näiteks liiga tihti tema vererõhku ja  pulssi kontrollida jne. Haige pereliikmed peavad aru saama, et nende lähedase süda suure tõenäosusega paraneb, ehkki mitte täielikult. Samas peab südameinfarkti üle-elanu tõsiselt järgi mõtlema, kuidas saaks ta oma senist elustiili korrigeerida, sest vaatamata arsti nõuannetele ja väljakirjutatavatele ravimitele on esmatähtis siiski patsient ise ja tema motivatsioon juhtunust järeldusi teha ja nende alusel muutused ka ellu viia. Alati tuleks meeles pidada, et südamehaigus süveneb, kui haigel on jätkuvalt kõrge vererõhk, kõrged kolesterooliväärtused, ta ei suuda loobuda suitsetamisest, ei suuda dieeti pidada, jätkab väheliikuvat eluviisi.

mees ja tabletid

Loe edasi

Südamelihase infarkt – kas oodata või tegutseda?

aprill 23, 2015
Erakorralise kardioloogia intensiivraviõde ja õppejõud Tatjana Jušinski, RN, MSc

Südame-veresoonkonna haigused, kaasa arvatud südamelihase infarkt, on nii Eestis kui ka mujal maailmas üks peamisi surma põhjuseid. Eestis saab infarkti umbes 3000 inimest aastas, ning see haigus võib tabada nii vana kui ka noort.  Eestis on teada infarktihaigeid, kes olid nooremad kui 20. Südameinfarkt on äkki tekkiv haigus, mille põhjuseks on veresoone (pärgarteri) sulgus. Pärgarterite lubjastused soodustavad trombide teket ning selle tulemusena verevarustuse katkemist mingis südame piirkonnas. Südameinfarkt võib olla kas osa või tervet südame seinapaksust läbiv, mis on kindlasti ka raskemini kulgev. Mõnedel juhtudel ei pruugi inimestel olla esinenud varasemaid südamehaiguse sümptomeid.

süda peos (2) Loe edasi

Südamesõbralik Sina

aprill 21, 2015
Kardioloogia osakonna õde Teele Vaga

Aprilli kolmas nädal on traditsiooniliselt Eestis pühendatud südametervisele. Südamenädalat peetakse Eestis juba 1993. aastast.

Südame- ja veresoonkonna haigused (SVH) ohustavad nii naisi kui mehi ja on Eestis surmapõhjus number üks. Eesti on nendesse haigustesse suremuselt esikohal nii Euroopas kui kogu maailmas.  Aastas diagnoositakse Eestis uusi SVH juhte ligikaudu 80 000 (2013. aastal 78 103) ning südame-veresoonkonna haigustesse sureb igal aastal umbes 8000 inimest (2013. aastal 8290, mis oli üle poole kõigist surma põhjustest). Võrdluseks võib välja tuua, et pahaloomuliste vähkkasvajate tõttu suri 2013. aastal 3747 inimest, kuigi pahaloomulisi kasvajaid kardetakse tihtipeale palju rohkem.

süda
Loe edasi

Peavalud ja nendega toimetulek

aprill 14, 2015

Egle Türk, peavaluõde, MSc

„Hariduse eesmärgiks ei ole ainult teadmised vaid ka oskus neid rakendada.“
Herbert Spencer

Peavalud on üheks sagedasemaks neuroloogiliseks häireks kogu maailmas. Vaatamata sellele ravib ennast 50% peavaludega patsientidest ise pöördumata kordagi arsti poole. Seetõttu on oluline peavaludega patsientidele informatsiooni jagamine peavaludest ja ravivõimalustest. (Steiner jt 2011).

freeimages.co.uk medical images Loe edasi

EMO, esmaste leekide summutaja

aprill 6, 2015
 Erakorralise meditsiiniosakonna õde Egle Keskrand

Esimeses artiklis kirjutasin ma lühidalt sellest, mis üldjuhul Teiega erakorralise meditsiini osakonnas toimub – kogutakse anamnees, võetakse analüüsid, tehakse uuringud ja miks Te peate kaua ootama. Seekord püüan selgitada, millised on üldised EMO võimalused ning eripärad.

Definitsioon ütleb, et erakorraline meditsiin on eriala, mis tegeleb erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga patsientide surma või töövõimetuse vältimiseks. See on väga õige ja kena definitsioon, kuid igaühele meist on meie enda tervisliku seisundi muutus kõige erakorralisem, tihti ei puudu ka erinevad hirmud, et tegemist võib olla millegi eluohtlikuga ning inimene ise hindab oma seisundit subjektiivselt. Siinkohal tulemegi appi meie, et hinnata Teie seisundit objektiivselt vastavalt oma võimalustele.

EMO

Loe edasi

Märkame mehi!

aprill 2, 2015
Vaimse tervise õde Marianne Annion

Kuigi teatakse, et meestel esineb depressiooni vähem kui naistel, siis täielikku tõde ei tea keegi. Statistika tõestab, et mehed teevad neli korda rohkem enesetappe kui naised ja kuritarvitavad ka rohkem alkoholi ning seda seostatakse eelkõige ravimata depressiooniga. Kui varasemalt on arvatud, et riskirühmas on noored mehed, siis uued uuringud näitavad, et väga suur enesetapurisk on meestel eelkõige vanusevahemikus 70-85!

Meeste Depressioon

Loe edasi

EMO argipäev

märts 30, 2015
Erakorralise meditsiiniosakonna õde Egle Keskrand

Aeg- ajalt võib meediast, eriti sotsiaalmeediast, lugeda inimeste pahameelt, et on pöördutud, kas ise või oma lähedast saates, erakorralise meditsiini osakonda (EMO) ja ei olda mingis osas rahule jäädud. Enamikul juhtudel on rahulolematuse põhjused tingitud lihtsalt teadmatusest, millised on EMO võimalused patsientide abistamiseks ja miks kulub selles osakonnas nii palju aega. Iga nurinat ja kaebust on minu, kui pühendunud erakorralise meditsiini õe, jaoks valus lugeda, sest mina tean, millist ennastohverdavat ja rasket tööd iga meeskonnaliige teeb. Siinkohal soovingi anda oma panuse selleks, et patsiendid oleksid edaspidi teadlikumad, mis ootab neid ees, kui nad on otsustanud pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, milliste probleemide korral me aidata saame ja millele kulub aeg.

ekg

Loe edasi

DEPRESSIOON NAISTEL

märts 8, 2015
Vaimse tervise õde Marianne Annion

Erinevate uurimuste põhjal väidetakse, et üks viiest naisest põeb mingil ajajärgul oma elus depressiooni. Kõige suurem risk depressiooniks on siiski 40- 59 eluaastate vahemikul. Naised on stressfaktoritele ja ümbruskonna muutustele tundlikumad kui mehed. Vastus peitub bioloogiliste ja geneetiliste tegurite kombinatsioonis, millele aitavad kaasa menstruatsiooni, sünnituse ja menopausiga seonduvad hormonaalsed muutused. Sellele lisandub töö, perekondlike kohustuste ja sotsiaalsete rollidega kaasnev stress.

Motlik naine

Loe edasi

EUROOPAS ON LEVIMAS LEETRID

märts 2, 2015
Terviseõde Gerli Liivet

Leetrid, mille tekitajaks on väga nakkav Morbilli viirus on äge nakkushaigus, mis on levinud üle maailma ja immuunsuseta inimestel võib kulgeda raskes haigusvormis. Eestis on aastatel 1999-2012 diagnoositud antud viirushaigust 62 korral, suurimad nakatunute arvud olid 1999 aastal kui haigestus 12 inimest ja 2006 aastal, kui oli juhte 27. Leetrid levivad üldjuhul puhangute ja epideemiatena, sest pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98. Kõige sagedamini haigestuvad just kuni 7-aastased lapsed, kuid kaitstud ei ole ka vanemad lapsed ja täiskasvanud.

measles16

Loe edasi

LASTE JA NOORUKITE DEPRESSIOON

veebruar 26, 2015
Vaimse tervise õde Marianne Annion

Erinevate uurimuste põhjal umbes 2-4% noorematest kui 12aastastest lastest ja 4-8% noorukitest on kogenud depressiooni või mõningaid depressiooni sümptomeid. Vanuses 18 aastat on enam kui 20% olnud depressioonis. Numbrid võivad olla veelgi suuremad, kindlasti ei ole need väiksemad. Enda praktikas olen puutunud kokku inimestega, kes on olnud siiralt imestunud, et ka lastel võib esineda depressioon. See näitab vaid ühte asja, et antud teemat peaks kindlasti rohkem käsitlema. Meedias, lasteaias, koolis jne.

Väikelaste depressiooni tunnusteks on:
– Laps on kurb ja mossitav
– Ei huvitu mänguasjadest
– Mängudes on hävingu ja surma elemendid
– Laps on sotsiaalselt võõrdunud, rahutu ja sõnakuulmatu
– Lapsel on kõhuvalu, iiveldus
– Esineb voodimärgamist ja probleeme söömisega
– Rahutu uni, unes karjumine
– Õpitud oskuste halvenemine

Loe edasi

TERVISLIK NELJAPÄEV

veebruar 17, 2015

Eesti Õdede Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool kutsuvad kõiki osalema TERVISLIKUL NELJAPÄEVAL, mille seekordseks teemaks on „Mida tasuks teada silmahaigustest?“

19. veebruaril kell 16:00 – 19:00 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli hoones, aadressil Nooruse 5.

Toimuvad terviseteemalised töötoad, mõõdetakse vererõhku, pulsisagedust, veresuhkru-, hemoglobiini- ja kolesteroolisisaldust veres, keha rasvasisaldust ja kehamassi indeksit. Pakutakse individuaalset tervisenõustamist.
Ruumis 117 asub töötuba „Silmade hügieen ja prillid“, mida juhivad SA TÜK silmakliiniku õed Liina Ojapalu ja Reelika Kübard. Töötoas selgitakse, miks on silmade hügieen tähtis ja mida on soovitatav selleks kasutada. Ruumis 118 asub töötuba, mille teemaks on „ Kuiva silma sündroom“, kus arutletakse selle üle, mis on kuiva silma sündroom ning mis on selle riskifaktorid. Antakse nõu, kuidas seda leevendada. Töötuba viivad läbi SA TÜK silmakliiniku õed Kaisa Oras ja Monika Maasik. Ruumis 119 räägitakse teemal „Silmavigastuste esmaabi kodus; kuna pöörduda EMOsse?“ Töötoas, räägitakse sellest, mis on silmavigastuste sagedasemad põhjused ning kuidas käituda silmavigastuste puhul. Töötuba viivad läbi SA TÜK silmakliiniku õed Maarja Saarmäe ja Sirje Raja.

On lahti ka lastehoiutuba koos erinevate tegevustega! Ruum 109
Saab osaleda radioloogiatehnikute õpitoas, mida viivad läbi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased Inga Planken, Mariliis Suri ja õppejõud Janelle Märs.
Küsi lisainformatsiooni:
Ruth Pihle 737 0207
ruthpihle@nooruse.ee
Margarita Milihhina 53 319 345
margarita.milihhina@kliinikum.ee

Tule osalema!

MIS ON DEPRESSIOON?

veebruar 12, 2015
Vaimse tervise õde Marianne Annion

Kõige halvem  asi, mis depressioonis inimesel öelda on: “Võta end kokku!” Halvimal juhul võime nii oma lähedase tõugata enesetapule.

Depressioon ei ole nõrkuse ilming vaid haigus, meeleolu häire. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne seisund, see meeleolu, mis kestab päevi. Kliiniline depressioon aga kestab mitu kuud.

Depressioon on püsivalt väljendunud meeleolu alanemine, millega kaasneb elurõõmu kadumine, energia vähenemine ning mille tulemusena langeb toimetulekuvõime ja elukvaliteet.

Üle  350 miljoni inimese kogu maailmas, kõikides vanuserühmades, kannatavad depressiooni all. Loe edasi

Uudised

jaanuar 22, 2015

PRESSITEADE 04.02.2015

Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti Õdede Liidu loengusari “Tunnike tervise heaks”

Esmaspäeval, 9. veebruaril kell 17.30 toimub Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) esimene loeng sarjas “Tunnike tervise heaks”. Avaloengu teemaks on “Õnnelik süda ja hea tuju“. Kas tead, mida tähendab valem 0 ↔ 3 ↔ 5 ↔ 140/90 ↔ 5 ↔ 3 ↔ 0? Kas naer on südamele hea? Õed selgitavad, kuidas hea tuju aitab hoida südant tervena.

Sarja “Tunnike tervise heaks!” raames peavad aasta jooksul loenguid Eesti Õdede Liidu õed, kes käsitlevad tervisega seotud teemasid, näiteks vaktsineerimine, südametervis, hammaste hooldus ja vaimse tervise olulisus. Loeng kestab umbes ühe tunni ning kõigil on võimalik küsida õdedelt küsimusi. Eesti Õdede Liidu Tallinna ja Harjumaa piirkonna juhatuse liikme Katrin Poomi sõnul on Eesti Õdede Liidu motoks “Inimese tervise heaks”. “Sellest lähtuvalt on meie arengukava üheks eesmärgiks elanikkonna teadlikkuse tõstmine õigete valikute tegemiseks. See aitab ära hoida paljude raskete haiguste teket, tõsta keskmist eluiga ja kõige tähtsam – tõsta TERVELT elatud eluiga. Loengule ootame kõiki, kes tunnevad huvi õigete valikute vastu ning soovivad juhtlõnga, et muuta oma elu ja tervislikud valikud paremaks”, sõnab Katrin Poom.

Loenguid toimuvad üks kord kuus Tallinna Keskraamatukogus ja Kännukuke raamatukogus. Täpsed ajad leiab Tallinna Keskraamatukogu veebilehelt www.keskraamatukogu.ee Tallinna Keskraamatukogu direktor Kaie Holm: „Meie raamatukogu visioon – muudame elu rikkamaks – peidab endas ka üleskutset ise oma elu väärtustada. Teades rohkem tervisest, oskame tänu sellele teha oma tervist hoidvaid otsuseid ja saame nii ise oma elu paremaks muuta. Tänan Õdede Liidu õdesid, kes peavad loenguid ja nõustavad inimesi tasuta. Peale loengut tasub kindlasti siis ka raamatukoguriiulitelt üle vaadata, milliseid raamatuid antud teemal veel lisaks lugeda“.

Kõik loengud on tasuta. Võtke aega tervise heaks ja tulge raamatukokku!

Lisainfo Tallinna Keskraamatukogu arendusjuhilt Mari Sieberkilt telefonil 683 0907 ja e-posti aadressil Mari.Sieberk@tln.lib.ee

KUIDAS TÖÖSTRESSIGA TOIME TULLA

november 20, 2014
terviseõde Egle Türk

Tööl on oluline roll inimeste sotsiaalses elus, võimaldades stabiilset sissetulekut,enesearengut, sotsiaalset identiteeti, kuid mõjutades ka töötajate tervist. 2005a. Euroopa töötingimuste uuringu järgi koges 22% EL töötajatest tööstressi.

Tervishoiu valdkonnas esineb tööstressi kuni 29,4% töötajatest. Eestis kannatab 40% töötajatest tööstressi all. Töökeskkonna mõju inimese tervisele ja heaolutundele on sageli alahinnatud. Tööealine inimene veedab tööl enamiku oma  ärkvelolekuajast. Tööstress on pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Loe edasi

2015 AASTA SÕELUURINGUD NAISTELE

november 20, 2014
Terviseõde Gerli Liivet

Nii nagu varasemalt oodatakse ka sellel aastal naisi vähi sõeluuringutele. Kutse uuringule saabub kõikidele ettenähtud aastal sündinutele rahvastikuregistris registreeritud aadressile. Kutsel on kirjas ka asutused, kes uuringut läbi viib.

Sellel aastal oodatakse:

– Rinnavähi uuringule naised kelle sünniaasta on  1953, 1954, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965

– Emakakaelavähiuuringule on oodatud naised, kes on sündinud aastatel 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985

Ka perearstikeskused saavad veebruaris info, kes nimistus olevatest naistest kutse saavad ning pereõde ja perearst võivad samuti naisi teavitada uuringul osalemise vajadusest. Kui naine on kutsutavate nimekirjas, ent ei ole aadressimuutuse tõttu või muul põhjusel kutset kätte saanud, saab ta helistada ja ennast uuringule registreerida sõeluuringuid teostavas raviasutuses ning uuringule tulles on aluseks isikut tõendav dokument. Kui peale kutse saamist ei ole kohe võimalik uuringul osaleda, on aega ennast registreerida kuni aasta lõpuni.

Tekkinud lisaküsimustele on võimalik leida vastuseid Eesti Haigekassa kodulehelt:

https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/haiguste-ennetamine/vahi-soeluuringud-naistele/uuringu-kutsed

Eesti Vähiregistri andmetele diagnoositi 2011 aastal 169 naisel emakakaelavähi esmahaigestumine. Emakakaelavähi põhjustavaks teguriks  on papiloomviirusinfektsioon, mis saadakse sugulisel teel. Viirus tungib emakakaela limaskesta ja põhjustab seal rakumuutusi. PAP-test ehk rakuproov, mida sõeluuringu raames võetakse, tuvastab võimalikud muutused ning võimaldab arstil kiiresti reageerida ja alustada vajadusel ravi. Emakakaela rakumuutused ei pruugi koheselt vajada sekkumist, kuid kindlasti edasist jälgimist oma günekoloogi juures.

Täpsemalt saab lugeda emakakaelavähi kohta: http://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta/56-emakakaelavaehk

Eesti Vähiregistri andmetele haigestus 2011 aastal esmakordselt rinnavähki 726 naist. Rinnavähi tekkepõhjuseid on mitmeid, kuid eelkõige on haigus seotud elustiili ja keskkonnaga. Ka pärilikkusel on oma osa, sest rinnavähki haigestumise tõenäosus suureneb kui seda esineb või on esinenud emal või vanaemal. Rinnavähi uuringul teostatakse mammograafia ehk rindade röntgenuuring, mis selgitab välja võimalikud muutused rinnanäärmes.

Täpsemalt saab lugeda rinnavähi kohta: http://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta/83-rinnavaehk

Seega eelpool nimetatud aastatel sündinud naised on väga oodatud uuringutele. Just teie saate kõige paremini enda eest hoolitseda, tervishoid pakub selleks vaid vahendeid!

Hooli endast!

HAAVARAVI

november 20, 2014
õde Helena Tern

Haavu liigitatakse vanuse alusel akuutseteks haavadeks (lõike-, torke-, hammustus-, marrastus-, põletushaav jt) ja kroonilisteks haavanditeks (haavandid veresoonte jm. patoloogiast, diabeedist, infektsioonidest, lamatised jt). Haava paranemise eelduseks on korrektne haavahooldus koos põhjusliku raviga.

Haavaravi

Millega haava puhastada?

Põletikuvabasid haavu võib puhastada 0,9% NaCl lahusega, infektsiooniriskiga ja põletikus haavu antiseptilise lahusega. Väiksematele ja sulgunud servadega haavadele (nt operatsioonihaavad) võib pihustada alkoholibaasilist naha antiseptikumi. Kroonilistele haavanditele ja avatud servadega valulikule haavale pihustada veebaasilist haava/limaskesta antiseptikumi või asetada haavale veebaasilise haava antiseptikumiga immutatud lapp 10-15 minutiks. Sügavad haavad vajavad ka antiseptikumiga loputamist. Loe edasi